Mis on mugava teadmatuse hind?

by

Veel mitte kuigi ammu elasid inimesed enamasti moel, et suur osa tarbitavast oli kas ise toodetud/kasvatatud/püütud/kütitud või ostetud inimestelt, kes olid vastavad kaubad tootnud/kasvatanud/ püüdnud/küttinud. Ühesõnaga omasid inimesed pea alati nende kätte jõudnud produktide saamisloost ülevaadet. Tänaseks on olukord radikaalselt muutunud.

Kaasaegsel globaliseerumise ja isiklikkusetuse ajastul on inimesed üha vähem teadlikud, millist käitumist nad oma tarbimisvalikutega toetavad. Enamik inimestest, elades linnades või praktiseerides maal elades linnaeluga sarnanevat elustiili, ei ole isemajandavad, vaid ostavad pea kõik tarbitava erinevate tootjate kaupu vahendavaist poodidest.

Kuivõrd turumajanduse tingimustes osutuvad konkurentsivõimeliseks madala tootmishinnaga kaubad, on suur osa Euroopas müüdavast (ja tarbijate poolt ostetavast) pärit väljastpoolt meie kontinenti ― enamasti Aasiast. Näitena võib osutada tekstiilitööstusele, mida ― kui nn. kõrgmood välja arvata ― Euroopas enam praktiliselt ei eksisteeri. Ühesõnaga on tõsiasi, et konkreetse toote päritolu ja lõpptarbija vahele on tekkinud sedavõrd suur distants, et enamik inimesi ei oma nende käsutusse jõudvate kaupade saamisloo kohta pea mingit teadmist.

Miks peaks seda aga üldse oluliseks pidama? Seetõttu, et tarbijate informeeritus, aidates ära hoida tootjate poolset ebamoraalset käitumist, on õiglase ühiskonnakorralduse seisukohast kriitilise tähtsusega. Ehk teisisõnu: kui tarbijad on kaupade saamisloost teadlikud, tekib tootjail otsene majanduslik motivatsioon kujundada tootmisprotsess moel, et see ei tekitaks esimesena mainituis produkti suhtes vastumeelsust ― tootja jaoks muutub toote rahalise hinna kõrval kriteeriumiks ka selle moraalne hind. Täna on aga tõsiasi, et kuivõrd enamik tarbijaid ei ole informeeritud, võivad nt. peamiselt Aasias tegutsevad rõivatootjad majanduslikke tagasilööke kartmata rajada oma äri inimeste (ja pahatihti laste) ebainimlikes tingimustes ja pea (või sõna otseses mõttes) olematu tasu eest tehtud tööle — ehk lihtsalt öeldes: nende jõhkrale ärakasutamisele. Niisamuti saavad lihatootjad kasvatada loomi tingimustes, mille nägemine teeb südame valusaks. Ja äri õitseb.

Eelöelduga seonduvalt tekib aga väga tõsine täiendav küsimus. Nimelt on põhjust arvata, et tarbijate mitte-informeeritus ei ole tingitud pelgalt objektiivsetest asjaoludest (nagu geograafilised vahemaad), vaid ka soovimatusest omandatavate kaupade päritolust teadlikuks saada. Teisisõnu: kui kaupade saamisloost teadlikuks saamisega kaasneb moraalne kohustus muuta oma tarbimisharjumusi, siis kas inimesed üldse soovivad vastavat informatsiooni omandada? Kui selgub, et odavad kaubad on toodetud ebamoraalselt, siis eeldusel, et tarbija tahab käituda moraalselt ning mitte seesugust äri toetada, on ta sunnitud ostma alternatiivseid, eetiliselt vastuvõetavalt toodetud ning seetõttu reeglina kallemaid kaupu. Kuivõrd rahakott ei ole põhjatu, tähendab see enamiku inimeste jaoks omakorda vajadust tarbimist piirata. Ent kas inimesed on ebaõigluse toetamisest hoidumise nimel nõus oma mugavalt harjumuspäraseks saanud elustiili muutma (paralleelina võib mõelda seksuaalkäitumise ja sündimata laste tapmise vahelisele seosele)? Mõned kindlasti, ent kas ka suuremad hulgad või koguni terved ühiskonnad?

Kuigi teo ebamoraalsus eeldab teadmist asjaoludest, mis ebamoraalsuse tingivad (tootmisprotsess), on ka sihilikult teadmatuses püsimine ebamoraalne. Jääb üle loota, et inimesed peavad õigemaks kujundada elustiil lähtuvalt tõekspidamistest, mitte vastupidi.

Kes seda lootust jagab, peaks huvituma alltoodud filmist, mis räägib ülalkirjeldatud probleemist loomade kohtlemise kontekstis. Kui filmi alguses sisalduv maailmavaateline osa välja arvata, on esitatu kaunis mõtlemapanev ja veenev. Tundub, nagu arvaks inimene, et looduse üle valitsemine tähendab viimase tuima ja omakasupüüdlikku ekspluateerimist, mitte sellest eest hoolitsemise vastutust. Lõpp-astmes ei ole küsimus vaid loomades ja looduses, vaid ka selles, kes oleme meie inimestena ― kõigi ja kõige enese ümber oleva suhtes armastavalt tähelepanelikud ja hoolivad või enesekeskselt jõhkrad ja hoolimatud.

Varro Vooglaid

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s


%d bloggers like this: