Ilus lugu inimlikkusest

by

handinhand1.jpgNelitest kuud peale adopteerimismenetluse alustamist sõitis Elizabeth Fitzsimons abikaasaga Hiinasse, et võtta oma perekonda vanemliku hoole ja armastuseta jäänud pisike kohalik tüdruk nimega Natalie. Koha peal selgus aga täiesti ootamatult, et tervena esitletud tüdrukul on olulised tervisehäired. Viidi läbi uuringud, mille tulemusel andsid arstid teada, et Nataliel on selgrookahjustus, mis tingib mõne aastaga raske halvatuse. Lisaks oli temalt meditsiiniliselt ebakompetentsel moel eemaldatud kasvaja.

Tuli teha valik: kas pöörduda Ameerikasse ilma lapseta, nõustuda Natalie vahetamisega terve lapse vastu või jääda talle truuks ning võtta enda kanda kogu teadmatus, ebakindlus ning kõik ees ootavad ja eluplaane pea peale keeravad raskused. Ühest küljest ei saa kelleltki nõuda oma unistuste teiste õnnele ohvriks toomist, ent kuidas vaigistada oma südametunnistust teades, et oled kellegile tema niigi raske saatuse tõttu selja pööranud? Mis on vabaduse ja vastutuse vaheline suhe ning kas on armastust ilma ohverduseta, ensese leidmist ilma enesest lahtiütlemiseta? Kas meie valikud ja saatused on teistest inimestest eraldiseisvad või oleme paratamatult teineteisest sõltuvad? Sellest inimlikult ilusast loost täis ootamatuid pöördeid loe New York Times’i kodulehelt.


%d bloggers like this: