Poola teistsugused valikud

by

scales1.jpeg23. märtsil avaldas ajaleht Postimees oma arvamustoimetaja Sigrid Kõivi kirjutatud artikli pealkirjaga “Abi eluõigusele“. Kirjutasin toona pisikese vastulause, mis jäi kahjuks Postimehe arvamustoimetuse heakskiiduta ning seega ka avaldamata. Olgu see artikkel siin kohal välja toodud.


— Artikkel —

Hiljuti kutsus Sigrid Kõiv PM-i (23.03) veergudel lugejaid kaasa tundma Alicja Tysiaç’ile, kelle nägemine halvenes raseduse tõttu, mida Poola seadused ja võimuesindajad ei võimaldanud tal 2000. aastal kolmandat korda lapseootel olles katkestada.

Kahtlemata oleks südametu niigi viletsa silmanägemise halvenemist kannatavale inimesele mitte kaasa tunda. Ent kuivõrd jutt käib mitte üksi silmanägemise halvenemisest, vaid abordist, tuleb antud juhtumit vaadata ka teisest küljest. Nimelt võlgneb pisike, tänaseks 6-aastane tüdruk Julia Tysiaç võimaluse elada ühemõtteliselt just oma kodumaa seadustele ja võimude otsusele mitte lubada tema elu sünnieelselt katkestada. Vaevalt tahaks keegi asuda seisukohale, et tema elu on viga, mis tuleks aja tagasi keeramise võimaluse korral kõrvaldada?

Nii ei või abordiga seonduvaid küsimusi taandada pelgalt „valikule“, kuna kõne all on kaugelt enam, kui ühe inimese saatus. Antud kaasuseski põrkusid väga olemuslikud huvid: ema huvi nägemisele ja lapse huvi elule.

Püüdes seda konflikti lahendada on enamik Euroopast, k.a. Eesti (ja hiljuti ka Portugal) läinud teed, mis eelistab ülekaalukalt sündinud inimeste huve. Poola aga on meie kontinendil üks viimaseid riike, mis püüab rahvusvahelisest survest hoolimata käia teist teed: tagada, et igaühe õigus oma eluvalikuid kujundada lõppeks seal, kus algab sündimata inimeste kõige olemuslikum õigus ― õigus elule. Poola seadused lähtuvad veendumusest, et kellegi silmanägemine ei ole väärtuslikum, kui teise inimese elu.

Kumb tee on õigem, jäägu igaühe enda otsustada. Ent hoolimata oma eelistusest peaksime respekteerima ja ennekõike püüdma sisuliselt mõista ka Poola valikuid. Just nagu asjaolu, et inimesed on ühte moodi reaalsed nii enne kui pärast sündi. Usun siiralt, et sellest võiks tõusta ainult kasu.

Varro Vooglaid


%d bloggers like this: