EKI avalik kiri: Miks tähistab Eesti rasestumis- vastaste vahendite päeva?

by

the-pill.jpgElukultuuri Instituut saatis alloleva avaliku kirja 25. septembril ajalehele Postimees, mis hoolimata korduvatest järelpärimistest ei vastanud ei küsimustele avaldamise kohta ega põhjuste kohta, miks ei soovita kirja avaldada. Samuti ei soovinud kirja avaldada Delfi, millele sai tekst saadetud 10. oktoobril, põhjendades oma seisukohta asjaoluga, et rasestumisvastaste vahendite päeva tähistamisest on möödas liialt palju aega (2 nädalat).

Reedel (21.09) teatas BNS, et Eesti tähistab kolmapäeval (26.09) esmakordselt rahvusvahelist rasestumisvastaste vahendite päeva. Peaasjalikult teismelistele suunatud ettevõtmise tunnusloosungiga „Ela oma elu enne, kui alustad uut” edastatav sõnum on selge: ärge rutake lapse elu alustamisega ― elage enne oma elu (just kui laste elu välistaks kuidagi vanemate oma?). Ei ole teada, kes ja mis põhjusel on otsustanud, et Eesti peaks sellist päeva tähistama. Küll aga on selline otsus läbinisti arusaamatu. Seda ennekõike, kuigi mitte üksi, kolmel põhjusel.

Esiteks tähendab rasestumisvastaste vahendite propageerimine vastutustundetule käitumisele õhutamist. Eestis, kus tehakse enam kui üheksa tuhat aborti aastas (per capita annab see Eestile maailmas 4. koha), valitseb inimelu suhtes niigi epideemilises mastaabis lugupidamatus. Seejuures ei ole rasestumisvastaste vahendite propageerimine abordiprobleemi lahenduseks. Rääkimata sellest, et nii mõnedki vahendid, mida nimetatakse rasestumisvastasteks, toimivad tegelikkuses ka abortiividena (nt laialt levinud antibeebipillid), on paljud maailmas läbi viidud uuringud näidanud, et muudest ühiskondlikest mõjuritest lahutatuna kontratseptiivide levik mitte ei langeta, vaid kasvatab abortide arvu. Näiteks stabiilse ühiskonnaga Soomes, kus on väga kõrge rasestumisvastaste vahendite alane teadlikkus, ei ole abortide arv viimase 15 aasta jooksul sisuliselt langenud, püsides 11 tuhande piirimail.

Selles ei ole iseenesest midagi üllatavat, kuna olemuselt on abort ja rasestumisvastased vahendid ühetaolised ― mõlemad on vahendid, mille abil lahutada seksuaalsuhted ja neist saadav nauding uue inimese eluga seonduvast vastutusest. Abort toimib kui tagavara-kontratseptsioon. Propageerida noorte seas rasestumisvastaseid vahendeid tähendab edastada neile selge sõnum: ärge hoiduge liigvarajasest seksuaalelust, ärge suhtuge seksuaalsuhetesse kohase lugupidamisega, ja võtke endale seeläbi risk, et surmavast haigusest lahutab teid vaid imeõhuke ja kaugeltki mitte täielikku kaitset pakkuv kummitükk. Ennekõike noortele peaks seevastu edastama iseenesest mõistetavat sõnumit, et ainuke tõeliselt kindel viis vältida rasedust ja suguhaiguseid, on hoiduda juhuslikest ja enneaegsetest seksuaalsuhetest. Tahaks loota, et usaldame ühiskonnana oma noorte liikmete võimet allutada oma käitumine mõistusele ega eelda, et nad seda nii kui nii ei suuda.

Teiseks tähendab rasestumisvastaste vahendite propageerimine naisi alandava ühiskondliku mõtlemise, vastutustundetu seksuaalkäitumise ning partnerite vahelise lugupidamatuse kinnistamist. Peale laiatarbe rasestumisvastaste vahendite leiutamist ja nende turustamise üheks maailma tulusaimaks äriks pööramist on traditsiooniliselt abielusse kuulunud suguühtest saanud vastutustundevaba meelelahutus. See on omakorda toonud kaasa seksuaalmoraali ja püsisuhete tormilise allakäigu, abielude ja perekondade purunemise mitmekordistumise, laste sündimise üksikutele vanematele ja vanematele, kes neid ei oota, ning suguhaiguste plahvatusliku leviku. Kuigi radikaalfeministid hoiavad meeleheitlikult ülal müüti naiste “vabanemisest”, on rasestumisvastaste vahendite levik tegelikkuses sillutanud teed naiste massilisele käsitlemisele mitte isikutena, vaid meeste seksuaalihade rahuldamise objektidena. Selle mõistmiseks tasub vaid mõelda pornograafia- ja prostitutsioonikatkule.

Lisaks üleüldisele alandusele peavad naised riskima soovimatu rasedusega ja neelama aastaid ravimifirmadele hiigelkasumeid teenivaid hormoonpreparaate, mille tõsine tervistkahjustav toime on teaduslikult tõestatud. Just kui sellest oleks vähe, kinnitab ühiskond (nagu praegusest kampaaniastki näha), et rasestumisvastaste vahendite kasutamine on igati hea mõte ― ärgu tingimusteta armastusele ehitatud täielikku andumust ja kokkukuuluvust igatsevad naised pirtsutagu. Kõige selle tõsiseimaks tagajärjeks on aga inimsuhete pealiskaudseks muutumine ja tõeliste lähisuhete taandumine.

Kolmandaks tasub hetkeks mõelda sellele, et kuivõrd rasedus tähendab uue inimese elu algust, tähendab rasestumisvastane vahend meedet uue inimese elu alguse vältimiseks. Tundub mõistusevastane, et pisike Eesti, kus sündivus 1,3 last naise kohta on taastootmise tasemeks olevast 2,1-st väga kaugel, võtab nõuks tähistada oma enese rahva hääbumisele tõukamise vahendite päeva. (Seejuures ei saa unustada, et jutt käib riigist, mis toetab jätkuvalt maksumaksja rahaga abortide tegemist.) See, et kindlalt väljasuremise kursil oleva rahvaga riigis edastatakse noortele sõnumit „õppige asjakohaseid vahendeid kasutades lapsi vältima”, on lihtsalt arusaamatu. Kas kauakuulutatud demograafilise katastroofi ootuses ei peaks me mitte tegema hoopis pingutusi, et saata noortele jõuline sõnum, et laste saamine ja kasvatamine on oma inimsuse realiseerimise õilis tee ning ühiskondlikult ülimalt väärtustatud eluvalik? Kas me mitte ei peaks julgustama noori inimesi lapsi soovima, mitte ärgitama soovimata lapsi vältima? Eestil oleks aeg endale aru anda, et probleemiks ei ole soovimata lapsed, vaid soovimatus lapsi saada.

Et pereplaneerimisest rääkides peetakse tegelikult silmas lastest ja perest hoidumist, on juba ammu avalik saladus. Seda meeles pidades on üksnes loogiline, et ülemaailmse rasestumisvastaste vahendite päevaga ühinemise projekti veab Eesti Seksuaaltervise Liit ehk kohalik haru Rahvusvahelise Pereplaneerimise Liidust, mille kurikuulus asutaja Margaret Sanger on muude raskelt ebainimlike eugeeniliste seisukohtade seas läinud ajalukku sõnadega „Abieluvoodi on kõige esmane ühiskondliku korra mandumise põhjustaja …” ja „[meie eesmärk on] piiramatu seksuaalne rahuldatus ilma soovimatute laste koormata …”. Jääb üle loota, et konkreetsete ja kaugeltki mitte meie ühiskonna huvidega ühtivate ambitsioonidega Seksuaaltervise Liidu ettevõtmised ei oma Eesti Vabariigi toetust.

Eeltoodud põhjustel on „Eesti ühinemine” ülemaailmse rasestumisvastaste vahendite päeva tähistamisega äärmiselt kahetsusväärne.


%d bloggers like this: