Archive for 22. jaan. 2008

22. jaanuari tähendusest

22 jaanuar 2008

roewade.jpgTäna, 22. jaanuaril mälestatakse Ameerika Ühendriikides, ent ka mujal maailmas neid kümneid miljoneid lapsi, kes on USA Ülemkohtu 1973. aasta otsuse järel kohtuasjas Roe vs. Wade sünnieelselt tapetud.

Kuupäevadel on võime omandada võimsaid sümboolseid tähendusi. Nende võim on sedavõrd suur, et Euroopas koosnevad mõned tänavanimed, nagu näiteks Rooma 4. Novembri Tee, üksnes mälestusväärsest kuupäevast (4. Novembri Teega mälestatakse Austria alistumist Itaaliale Esimeses maailmasõjas). Ameerika Ühendriikides on sümboolseteks kuupäevadeks 4. juuli 1776 (Iseseisvuspäev), 7. detsember 1941 (Pearl Harbouri ründamine) ja nüüd ka 11. september 2001 (mis ei vaja selgitamist).

(more…)

Advertisements

Surmakultuur ja selle arhitektid

20 jaanuar 2008

acd.gif

Dr Benjamin D. Wiker — raamatu “Surmakultuuri arhitektid” autor, seitsme lapse isa ja Dicovery Institute’i vanemteadur — esines 2006. aasta septembris festivalil TriaLogos ja selgitas oma ettekannetes elukultuuri ja surmakultuuri olemust. Terve Mõistuse Sündikaat tegi dr Wikeriga intervjuu.

 

Te räägite “surmakultuurist” ja “elukultuurist”, kas te võiksite selgitada, mida need mõisted tähendavad ja mis on ühe või teise kultuuri põhitunnused?

Sellele juhtis hiljuti tähelepanu paavst Johannes Paulus II oma entsüklikas, kus ta neid termineid kasutas, aga nad on välja kasvanud Vanast Testamendist, kus Joosua, kes on minemas pühale maale, ütleb juutidele “kumba te teenite? Kas te teenite elu või teenite surma”, ehk kas teenite Jumalat või kaananlasi, kes olid paganad kõige hullemas tähenduses, ropud vägivaldsed inimesed. Lähemal tänapäevale on sellest juttu esimese sajandi dokumendis nimega Didache, tegu on katekismusega, mis mõeldud paganakultuurist tulnud pöördunutele. See pole mõeldud juutidele. Seal öeldakse: vali juba täna kas elu tee või surma tee. Väga selge valik, pole olemas mingeid halle toone valge ja musta vahel. Seal kasutatakse sõna tee — ehk vali, mis teed sa käid. Ja seal on väga selgelt välja toodud, mida tähendab surma teed käimine just selle kaudu, mis on keelatud. Kui vaadata seda nimekirja, siis seal on kirjas: ära mõrva, ära ole pedofiil — mis tähendab homoseksuaalsust –, ära varasta. Aga seal öeldakse ka, et ära tee aborti oma lastele või tapa oma vastsündinuid. Huvitav on märkida, et seal öeldakse ka: ära käi läbi inimestega, kes segavad mürke. Mida see sel aja perioodil tähendab, on rasestumisvastased vahendid.

(more…)

Orjalaev: inimkonna ajalugu

13 jaanuar 2008

067001823601_aa240_sclzzzzzzz_.jpg

Valgustusaja kõrghetkel veeti kaheksa miljonit orja Aafrikast laevaga Uude Maailma.

“The Slave Ship: A Human History”, Marcus Rediker, Viking, 448 lk, ISBN: 0670018236

Antud teose autor Marcus Rediker, kes on Pittsburgi Ülikooli ajalooprofessor, tunnistab, et seda “raamatut oli valus kirjutada.” See ei ole üllatav, sest orjakaubandusel ei ole pehmendavaid asjaolusid. Ka raamatu lugemine ei ole olnud mugav. Erinevalt näiteks Briti Impeeriumi loost, mille puhul saab vaielda nii heade kui halbade külgede üle (isegi praegusel anti-imperialistlikul ajal), ei õigusta miski iialgi ühe inimese orjastamist teise poolt. Nelisada aastat riisusid jõukad Lääne riigid — eriti inglased — Aafrika läänerannikult “musta kulda”: pärismaiste hõimude mehi, naisi ja lapsi, kes rööviti ja sunniti ahelates marssima orjalaevadele, millega nad Ameerika ja Kariibi mere piirkonna istandustesse veeti. See aitas rõhujatel rikastuda ja rõhutute riikidel vaesestuda — selline on pärand, mis on jätnud sügavad armid mõlemale poole Atlandi ookeani.

(more…)

Vägivaldseid arvutimänge mängivatel lastel võib esineda muutusi käitumises

9 jaanuar 2008

playstation_wideweb__430x311.jpg

Videomängutööstus on multimiljardidollariline ülemaailmne äri, mis on paljude oma toodete sihtgrupiks valinud teismelised mängijad. Uuringutulemused on varem mõista andnud, et lastel, kes mängivad vägivaldseid arvutimänge, võib esineda tõsiseid muutuseid käitumises.
 
Nüüd väidavad teadlased Indianapolises Indianas, et kokkupuude vägivaldsete videomängudega mõjutab vereringlust ajuosades, mis kontrollivad emotsioone – kusjuures see mõju vältab isegi mängimise lõpetamise järgselt.

(more…)

Rahvastikuministri kampaaniast ja eetikast

7 jaanuar 2008

views_of_a_foetus_in_the_womb_detail.jpg

Antud tekst sai saadetud Eesti Päevalehele päev pärast rahvastikuministri kampaaniaplaane kritiseeriva artikli avaldamist. Kahjuks ei ole EPL seda avaldanud ega ka oma vastavasisulist otsust sõnagagi põhjendanud.

28. detsembri EPL-s avaldatud artiklis Urve Palo tahab kampaaniaga naisi abortidest loobuma panna väljendas Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Kadi Viik seisukohta, et „kui riigil on varjatud agenda – kallutada inimest sünnitama -, siis see on ebaeetiline.” 

Samal arvamusel on Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet, kes on koostöös erialaspetsialistidega kirjutanud vastuseks Elukultuuri Instituudi teabenõudele, et kuivõrd raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse kohaselt võib naise rasedust katkestada üksnes tema enda soovil, siis ei tohi nõustamisel mõjutada naist rasedust katkestama ega raseduse katkestamisest loobuma.

Samas ei ole sellisel seisukohal nimetatud seadusest tulenevat alust. Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduses (§-s 5) on öeldud vaid seda, et keegi ei tohi sundida ega mõjutada naist oma rasedust katkestama – raseduse katkestamata jätmisest ei ole kirjutatud sõnagi. Ja selline lahendus ei ole kaugeltki juhuslik.

(more…)

Abort — naistevastane vägivald

4 jaanuar 2008

depressed.jpgMöödunud nädalal avaldas Eesti Päevaleht artikli, milles kirjutati rahvastikuminister Urve Palo plaanist korraldada abortide vähendamise eesmärgil avalik kampaania. Peale lühikese sissejuhatuse anti sõna õige mitmele inimesele, kes väljendasid järgemööda seisukohta, miks ministri idee veenda inimesi sündimata laste tapmisest loobumisele on halb ja koguni ebaeetiline.

Kuigi kõnealuses artiklis oli kaheldava tõeväärtusega väiteid õige mitu, tahaksin siinkohal peatuda neist vaid ühel – nimelt soolise võrdõiguslikkuse voliniku Kadi Viigi arvamusel, et „naise õigus vabale abordile oli väga suur samm naiste õiguste tagamisel”.

Õigus täielikule hüljatusele

Püüan käesoleva kirjatükiga anda ülevaate põhjustest, miks olen veendunud, et abordi seadustamine on olnud naiste õiguste vallas tõepoolest suureks sammuks – ent sammuks vales suunas. Muu seas annavad sellest tunnistust nende naiste hääled, kelle lugusid oleme kogunud seoses peagi avatava veebilehe http://www.abort.ee valmimisega. Erinevalt paljudest, kes abordi teemal sõna võtavad, lähtuvad need naised reaalsest ja valusast kogemusest. Saadetud lugude hulgas ei leidunud sääraseid, kus oleks tänatud seaduseandjaid ja naistearste suurepärase võimaluse eest end naisena paremini teostada.

Tegemist on kirjadega inimestelt, keda on kõige julmemal moel petetud. Seejuures põhineb abordi seadustamine ühel möödunud sajandi mastaapsemal ja ohvriterohkemal pettusel – lugedes siia alla nii tapetud lapsed, purunenud suhted kui hingeliselt ja füüsiliselt purustatud naised.

Abort ei ole kellegi huvides. Paljude lugude lõpust võib leida valusa tõdemuse, et aastate eest tehtud abort ning sügav kahetsus painab iga päev. Empiiriline kogemus kinnitab, et tegu ei ole mitte privileegi, vaid naistevastase vägivalla ühe jõhkrama vormiga. Seejuures on tegu vägivallaga, mis on ühiskondlikult aktsepteeritud ja mille üle ei ole ohvritel seetõttu sallitud kurta. Seega kannatavad nad hääletult – häbist, mahajäetusest ja mõistmatusest läbiimbunud piinavas vaikuses.

Järgnevalt püüan põhjendada, miks on abordi seadustamine olnud naiste õiguste tagamise vallas kõige suuremaks katastroofiks.

Loe edasi Delfist.

Artikli autor on Helena Vooglaid.