Meelelahutustööstus kui kultuuri kujundaja: võika arvutimängu “Grand Theft Auto” jõuline debüüt

by

Maailmas tuli mõne kuu eest müügile ülirealistlik videomäng “Grand Theft Auto IV”, kus “võitmise” retsept on väga lihtne — tuleb sooritada jõhkraid kuritegusid. Selle mängu edukas müügiletulek on märkimisväärne mitmel põhjusel, aga kõige enam just seetõttu, et see räägib midagi meie ühiskonna kohta, mis on sügavalt haaratud ennasthävitavatest orgiatest, ega taipa samal ajal absoluutselt, millega tegelikult tegu on.

“Grand Theft Auto” seeriad annavad mängijale võimaluse kehastuda kurjategijaks, võita punkte autosid varastades, oma rivaale mõrvates, politseinikke tappes, jalakäijaid alla ajades ja isegi pesapalli kurikaga prostituute tappes, et neile ei peaks saadu/võetu eest eest maksma. Lühidalt: see on mäng, mis kiidab takka kuritegevusele ja lubab mängijatel fantaseerida lõpututes barbaarsustes kaasa löömisest.

Põhivoolu ajakirjad, nagu näiteks “Business Week”, haigutavad selle mängu vastu üles tõstetud moraaliteemaliste vastuväidete peale ja jahuvad hoopis mängu ülirealistlikest graafikalistest omadustest, kutsudes seda hellitavalt nimega “Grand Theft Awesome”. “Meil on raske ette kujutada kedagi, kes ostaks selle mängu ja ei tunneks, nagu oleks see olnud üks ta parimaid 60 dollari suuruseid oste üle pika aja,” ütleb arvustaja ignoreerides fakti, et ta räägib tegelikult mõrvasimulaatorist.

Mängu uusim versioon ja mentaliteet, mida see mäng endaga kaasa toob, on juba leidnud oma esimese ohvri Londonis. Üks järjekorras seisev mees, kes oli tulnud mängu esimesel müügiõhtul ostma, sai möödakäijalt nuga. “See oli täpselt nagu mõni stseen sellest mängust,” ütles üks pealtnägijatest.

“Grand Theft Auto” on oma jõhkrusega aga vaid üks näide surmakultuurist, mis võidutseb ülekaalukalt selle elu austava osa üle meie tsivilisatsioonist, mis veel alles jäänud.

Juba aastakümneid on filmitegijad omavahel võistelnud, et luua kõige perverssemaid ja šokeerivamaid vägivaldsusi, üksikasjalikemaid seksistseene ning soodustada inimeste üleüldist allakäiku nii madalale, kui keegi üldse võiks ette kujutada. Muusikatööstus on söötnud lastele ja noortele generatsioonide kaupa muusikat, mis kiidab takka mõrvadele, vägistamisele ja muudele ebamoraalsetele tegudele.

Ameeriklased ja eurooplased vaatavad juhmidena pealt, kuidas lapsed ja täiskasvanud, keda on toidetud selle mürgitatud kultuuridieediga, sisenevad oma koolidesse, töökohtadesse ja isegi kirikutesse, avavad tule oma kaaslaste pihta, proovides tappa võimalikult palju, enne kui nad ise endalt elu võtavad. Hoolimata tulirelvade kättesaadavusest ei tunne ajalugu sääraseid sündmusi ajast enne digitaalajastu meedia kultuurirünnakuid. Paraku ei suuda pea keegi nii ilmselget seost näha.

Vägivaldsus, mida aina enam avalikes paikades kohtame, on aga puhas peegeldus nendest jõledustest, mis korduvad tuhandeid kordi igal nädalal paljudes “kliinikutes” üle maailma, kus arstid rebivad beebid tükkideks emade endi üsades, ning haiglates, kus vanu, nõrku ja haigeid külma utilitaarsusega “eutanaasia” ehk otsetõlkes “hea surma” sildi all tapetakse.

“Grand Theft Auto IV” viitab sümptomina allakäivale tsivilisatsioonile, ühiskonnale, mida surmakultuur on alla neelamas. Ja fakt, et see sümptom on kõigi jaoks nähtav, ilma et seda tunnistataks, näitab meile, kui kaugele see haigus on juba arenenud. Täielik moraalne ebastabliilsus meie maailmas võib ise oma tulevast poliitilist, majanduslikku ja militaarset kokkukukkumist ette ennustada. See järgiks ajaloo rusikaseadust, mille kohaselt iga tsivilisatsiooni langus on põhjustaud just sisemisest kõdunemisest.

Ainus küsimus, mis meile veel jääb, on järgmine: kui kaua suudab üks ühiskond vastu pidada pärast nii sügava rikutuse tasemeni jõudmist? Kahjuks saame vaid oodata ja loota, et ärgatakse kuidagi veel enne, kui on juba liiga hilja.

Artikli autor on Matthew Cullinan-Hoffman. Artikkel avaldati originaalis portaalis LifeSiteNews.com.

* * *

GTA kajastusi Eesti meedias

Mais analüüsis Sulev Vedler Eesti Ekspressis pikalt GTA’d ja arvutimängude maailma, võrreldes seda Hollywoodi filmitööstusega. Kasumid, mida GTA oma tulekuga sisse tõi, ületasid tunduvalt vaadatuimate filmide oma. GTA edu saladus peitub ilmselgelt selles, et ta tuleb vastu keskmise kasutaja maitsele ja vastab tema ootustele üliohtra ja realistliku vägivalla osas.

Artiklit võib veebis lugeda siit.

Lõik artiklist:

Kuid arvutimängul läks veel paremini. Analüütikud uskusid, et GTA4 toob esimese nädalaga sisse 400 miljonit dollarit. Tegelikult ulatus kassa 500 miljonini. Siinkandi suurim firma Eesti Energia saavutab sellised müüginumbrid poole aastaga.

USA turul osutus GTA4 kõigi aegade kõige paremini alustanud meelelahutustooteks. Ta ei alistanud mitte ainult videomängude senise suurima hiti “Halo 3” müügitulemust, vaid ületas ka filmide ja raamatute rekordid, mida seni hoidsid vastavalt “Ämblikmees 3” ja Harry Potteri sari.

Augustis ilmus Eesti Ekspressi veergudel aga lühike uudis, mis oleks väärinud pikemat kommentaari või diskussiooni, nagu on see toimnunud Eesti filmi „Klass“ poolt inspireeritud vägivallategude ilmsikstuleku järel. Uudis ütles järgmist:

18-aastane kooliõpilane üritas 54-aastaselt taksojuhilt autot röövida, et kindlaks teha, “kas see on sama lihtne nagu arvutimängus”. Kui taksojuht vastupanu osutas, pussitas nooruk ta surnuks. Noormees on vahi all.

Mängu distribuutor New Era Interactive (NEI) on lõpetanud Grand Theft Auto IV müügi ja ärgitab Taimaa poode sama tegema, kinnitavad Reuters ja The Register Hardware.

Juhtunu on põhjustanud järjekordse arutelu vägivaldsete arvutimängude ja reaalse elu seoste kohta.


%d bloggers like this: