Postimees käsitleb abordi rahastamise teemat

by

Tänane Postimees on võtnud oma juhtkirja teemaks abordi riigipoolse rahastamise küsimuse, mille vastavust põhiseadusele uurib praegu õigeuskantsler Indrek Teder. On rõõmustav, et juhtkiri on võetud kokku lausesse “[v]alikaborte ei peaks riik haigekassa kaudu kinni maksma”, ning et seda seisukohta on korratud ka juhtkirja eelviimases lõigus. Samas on artikli põhiosa toon polemiseeriv.

On kummastav, et veel enne kui õiguskantsler on oma seisukoha avaldanud, väljendab Postimehe toimetus kahtlust, kas õiguskantsler ikka käsitleb seda küsimust oma institutsionaalsest positsioonist lähtudes. Näib nagu Postimees “teaks” juba õiget lahendust antud probleemile ja jälgib nüüd, kas õiguskantsler vastab õigesti või “lähtudes oma persoonist”.

Lisaks juhtkirjale käsitleb sama teemat ka Kai Kalamees artiklis “Tederi abordianalüüs külvab segadust”. Viidates eelmise õiguskantsleri Allar Jõksi käsitlusele abordiseaduste vastavuse kohta põhiseadusele on ajakirjanikul jäänud kahe silma vahele Jõksi seisukoht, et “[k]una loote eluõigus on põhiseaduse poolt kaitstud, on raseduse katkestamine põhimõtteliselt keelatud – raseduse katkestamine on vastuolus põhiseaduses sätestatud õigusega elule ja kaitsele kehavigastuse tekitamise eest. Kaitsekohustus on kehtiv ka ema suhtes, pannes naisele seega põhimõttelise kohustuse eostatud lapse ilmaletoomiseks.” (lk 7) Jõks osutas ka, et “[l]oote eluõiguse kaitse samaväärsus sündinud elu kaitsega on nõutav riiklike sekkumiste osas.” (lk 7)

Viimane lause on oluline mõistmaks vastust Postimehe juhtkirja lõpus esitatud küsimusele “kuidas ikkagi on õigus elule paremini tagatud juhul, kui inimene abordi eest ise maksab?” Kuivõrd raseduse katkestamine on põhimõtteliselt vastuolus põhiseadusega ning riik peab kohtlema sündimata inimesi samaväärselt sündinud inimestega, siis on alust arvata, et riik ei tohiks rahastada oma eelarvelistest vahenditest tegevust, mis on põhiseadusega vastuolus, isegi kui sündimata laste kaitset ei jõustata kriminaalõiguslike vahenditega. Just selles küsimuses püüabki õiguskantsler praegu selgusele jõuda.

Antud teemaga põhjalikumaks tutvumiseks võiks lugeda ka avaldust õiguskantslerile ja selle kaaskirja.


%d bloggers like this: