UNICEF: Laste päevahoid on “kõrgete panustega õnnemäng tänaste laste ja homse maailmaga”

by

children-holding-hands-smUNICEF-i (United Nations Children’s Fund) hiljuti avaldatud dokument heidab valgust tagajärgedele, mis võivad kaasneda perekondade rolli vähenemisega laste kasvatamisel ning külluslikes lääneühiskondades laste päevahoiu levimisega.

“Seda, mida me praegu kogu industrialiseerunud maailmas tunnistame,” sedastab UNICEF-i raport, “võib õigusega nimetada revolutsiooniks enamiku väikelaste üleskasvatatamises.”

Raport nendib, et “arenenud riikides veedab enamik lapsi oma esimesed eluaastad mingisuguses vormis hoolduse all väljaspool kodu.” Organisatsiooni kinnitusel on “80 protsenti kolme kuni kuue aastastest lastest mingisuguses varajase lapseea haridus- või hoiuasutuses väljaspool kodu” ning “ca iga neljanda kolmeaastase lapse eest hoolitsetakse samuti kodust väljaspool – mõnedes riikides on proportsiooniks koguni üks kahest.”

Raport teeb kokkuvõtte, et “niivõrd, kui see muutus on planeerimata ja jälgimata, võib seda kirjeldada kui kõrgete panustega õnnemängu tänaste laste ja homse maailmaga.”

Martha Friendly, Torontos asuva Childcare Resource and Research Unit‘i juhataja, kommenteeris UNICEF-i raportit öeldes, et “Lastehoiu üleminekut,” st üleminekut laste vanemate poolselt kasvatamiselt nende kasvatamisele riiklike institutsioonide poolt, “toetab riiklik poliitika enamikes lääneriikides.”

Siiski on õhus olulised vastuseta küsimused selle kohta, kui mõistlik on rakendada poliitikat, mis julgustab ja suunab lapsevanemaid pöörduma laste päevahoiu poole, selle asemel et hoolitseda nende eest oma enda kodus. LifeSiteNews on paljudel kordadel kajastanud uuringuid, mis kinnitavad päevahoiu- ja eelkooliasutuste keskkonna kahjulikke tagajärgi väikestele lastele.

Kõige mahukam USA-s läbiviidud uuring, mis avalikustati 2007. aastal, tõi välja, et mida rohkem aega lapsed grupipõhises laste päevahoiukeskkonnas enne lasteaeda minekut veetsid, seda tõenäolisemalt teatasid nende õpetajad käitumisprobleemidest nagu “osaleb paljudes kaklustes”, “ei kuula sõna” ning “vaidleb palju”. (Vt vastavat uuringut kajastavat artiklit siit.)

Teised uuringud on tuvastanud palju teisi negatiivseid tagajärgi sagedasemast haigestumisest kuni sotsiaalse ja emotsionaalse arengu peetuseni eelkooli keskustes käivate laste hulgas.

“Suurim silmade avaja on asjaolu, et sotsiaalse ja emotsionaalse arengu allasurutus, mis tuleneb paljuski pikkadest päevadest eelkoolis, on kõige tugevamalt tuntav paremal järjel olevate perede laste puhul,” ütles Berkley Ülikooli sotsioloog Bruce Fuller, kes teostas 2005. aastal Californias antud küsimuses uuringu.

2006. aastal avalikustatud uuring Quebecis toimiva laste päevahoiusüsteemi mõjude kohta tuvastas, et süsteemis osalevad lapsed olid 17 korda vaenulikumad kui kodus kasvavad lapsed ning kannatasid pea kolm korda enam ärevushäirete all.

Quebeci uuringu läbiviijad, kelle juhiks oli Toronto ülikooli teadlane Michael Baker, tuvastasid negatiivsed toimed ka vanemate suhtes. “Meie analüüs annab mõista, et uus lastehoiu programm on viinud ka vaenulikumate ja vähem järjekindlate vanemateni, halvenenud vanemate terviseni ning madalama kvaliteediga vanemate vaheliste suheteni.”

Artikli autor on Thadeus M. Balinski. Artikkel avaldati originaalis portaalis LifeSiteNews.

Vaata ka seonduvaid LifeSiteNews’i artikleid:


%d bloggers like this: