AIDS ja katoliku Kiriku poolt ähvardav “oht”

by

condomsBernardo Cervellera

Kondoomid ei kõrvalda AIDSi nuhtlust, vaid muudavad selle hullemaks — seda räägib nii Rooma paavst kui teadus ning seda kinnitavad andmed Lõuna-Aafrikast, Ugandast, Taist ning Filipiinidelt. Paavstivastaste rünnakute taga on neo-kolonialistlik pro-seksuaalne revolutsiooniline kuluaarpoliitika, mida taotlevad huvigrupid ÜROs ning Euroopa liidus.

Rooma (AsiaNews) – “Seda probleemi (AIDS) ei saa lahendada kondoomide jagamisega; vastupidi, sellega riskime asja hullemaks teha,” ütles paavst. Selle seisukoha esitamise järel on teda kritiseeritud kogu maailmas väidetava tundlikkuse puudumise tõttu selle traagilise epideemia osas, mis on mõjutamas suurt osa maailmast, eriti Aafrikat.

Hollandi arendus- ja koostööminister Bert Koenders ütles, et paavsti märkused on “erakordselt kahjulikud ning tõsised” ja “muudavad olukorra hullemaks”. Prantsuse välisminister ütles, et paavst Benedictus XVI sõnad “panevad ohtu rahvatervise poliitika ning inimelu kaitsmise kohustuse”. Saksa tervishoiuminister ütles, et oleks “vastutustundetu” keelata “vaesemaile vaestest” kondoomide kasutamine.

Nii palju (võlts)humanismi Euroopa valitsuste esindajatelt on eriti irratsionaalne ja ebateaduslik. Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni AIDSi agentuuri (UNAIDS) 2003. aastal tehtud uuring näitas, et kondoomid on ebaeffektiivsed HIVi vastu kaitsmisel keskmisel 10 protsendil juhtudest. Teistes uuringutes on kaitse läbikukkumise määr olnud koguni kuni 50 protsenti.

Dr Somchai Pinyopornpanich, Bangkoki Haiguste Kontrolli Osakonna asejuhataja ütles, et Tais on 46.9 protsenti meestest ning 39.1 protsenti naistest, kes kasutavad kondoomi, nakatunud HIV-AIDSi.

Paavsti väidet, et “me riskime asja hullemaks teha” toetab statistika. Maades, nagu Lõuna-Aafrika, kus on ÜRO, EL-i ning valitsusväliste organisatsioonide toetusel omaks võetud “turvaseks” ning kondoomide lai kasutamine, on AIDSi levik plahvatuslikult suurenenud. Seevastu maades, kus on propageeritud seksuaalset karskust ning truudust, on nakatumise määr vähenenud.

Üks uuring käib just selle kohta. Edward Green Harvardi Rahvastiku- ning Arendusuuringute keskusest vaatles oma uuringus Uganda ABC meetodit (Abstitence; Be faithful; Condom), mida tutvustati esmakordselt aastal 1986. Uuringu tulemustest selgus, et alates aastast 1991 on selles riigis nakatumise määr langenud 21-lt protsendilt 6-le protsendile. Green, kes varem toetas AIDSi vastase võitluse vahendina nn turvaseksi ning kondoomide kasutamist, pooldab nüüd seksuaalse karskuse ning partnerite vahelise truuduse rõhutamist.

Mitmed uuringud, sealhulgas mõningad ÜRO poolt läbiviidutest, näitavad, et riigid, kus kasutatakse kondoome enim, on ka kõrgemad HIV-AIDSi nakatumise määrad.

Norman Hears, perearst ning epidemioloog California Ülikoolis, San Franciscos, on öelnud, et “kondoomide propageerimine Aafrikas on olnud katastroof.”

Ja et lihtsalt mõõta katoliikluse mõju ohtlikkust tuleb vaid vaatluse alla võtta Filipiinid, kus 85 protsenti rahvastikust on katoliiklased ning HIV esineb vaid 0.01 protsendil.

Isegi New York Times, mis hiljuti ründas paavsti tema “ohtike” sõnade pärast, pidi tunnistama, et traditsionaalne moraalsus, mis põhineb seksuaalsel karskusel ning truudusel, sai Filipiinides AIDSi üle võitu. Artiklis, mis ilmus 20. aprillil 2003. aastal, tõdes väljaanne, et Filipiinides “paistavad väga madal kondoomide kasutus ning väga madal HIV-i määr käivat käsi-käes. AIDS-i ennetamise pingutused keskenduvad tihti kondoomidele, mis selles konservatiivses Rooma-Katoliku riigis ei ole laialdaselt kättesaadavad ning jäetakse enamasti kõrvale.”

Miks siis, kõiki neid tõendeid arvesse võttes, jätkavad ÜRO, Euroopa Liit ning “humanitaristlikud” organisatsioonid kondoomide kasutamise vajalikkuse rõhutamist, rünnates katoliku Kirikut, mis seisab hariduse, seksuaalse karskuse ning partnerite vahelise truuduse eest?

Kas neil võib olla sellest midagi võita? Kas on neil ehk aktsiaid kondoomiäris? Võib-olla mitte, kuid mulle näib, et see kangekaelsus kondoomide poolt ning katoliku Kiriku ja paavsti vastu tegutsemises on lihtsalt uusim neo-kolonialismi vorm.

Nagu üks PIME (Pontifical Institute for Foreign Missions) misjonär Aafrikast selle kord sõnastas — mõned arvavad, et Aafrika mehi ei saa õpetada olema vastutustundlikud — turvaseksi taandamine tehnilistele meetmetele on lihtsaim lahendus.

Kuid eemaldades vastutustunde ning karskuse, muutuvad Aafrika naiste kehad pelgalt objektideks ning mitte ainult. Isegi kõige tulihingelisemad feministid, kes toetavad kondoomide kasutamist, võitlevad selle kaudu lõpuks uut moodi orjuse eest.

Kuid kõige ohtlikum neo-kolonialismi vorm püüab AIDS-i vastu võitlemise katte all salaja sisse tuua kõikehõlmavat seksuaalrevolutsiooni. Võttes arvesse ideaalide vähesust selles, jäävad alles vaid kaks asja: seksuaalrevolutsiooni keskendumine enesemääramisele ja nartsissismile ning AIDS-i ravimine.

Aastaid on ÜRO ja EL propageerinud dokumenti “Rahvusvahelised HIV/AIDS-i ja Inimõiguste Juhtnöörid”, väites, et juhul kui iga riik ei muuda oma seaduseid seksuaalsuse alal, ei suudeta kunagi AIDS-i võita.

Need “Rahvusvahelised Juhtnöörid” kutsuvad üles täielikule seksuaalselvabadusele ning vaatama tühistamise eesmärgil üle teatud seadused, mis puudutavad “privaatseid seksuaalseid akte (sh. abielurikkumine, sodoomia, hooramine ja kommertsiaalsed seksuaalvahekorrad) nõustuvate täiskasvanute vahel”, ja ka alaealistega (pedofiilia).

Seda tehes hoiavad need juhtnöörid alal just sellist käitumist, mis põhjustab AIDS-i levikut, samal ajal nõudes, et kõik riigid varustaks rahvast medikamentide ja vajaliku raviga.

Juhtnöörid tooksid kaasa ka rahvusvahelise gei-abielude ning valikabordi seadustamise, nõudes samas, et kontratseptiivid, kondoomid ning AIDS-i ravi oleksid kättesaadavad kõigile, sealhulgas seksikaubanduses olevatele alaealistele (vt International Guidlines on HIV/AIDS and Human Rights).

Propageerida AIDS-i vastu võitlemiseks kondoomide ülemaailmset kasutamist tähendab tegelikult selle ideoloogia poolel võitlemist.

AIDSihaige laps

Humanismi loosungi all elluviidavate omakasupüüdlike neo-kolonialistlike ideoloogiliste ambitsioonide hinnaks on miljonite süütute inimeste elud.


%d bloggers like this: