Justiitsministeerium jättis RKSS-i muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamata

by

paragraph-symbol-130. septembril Sotsiaalministeeriumile saadetud dokumendis teatas Justiitsministeerium, et ei toeta raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse (RKSS) eelnõus välja pakutud plaani muuta senist RKSS § 5 lõikes 2 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt võib piiratud teovõimega naise (sh alaealiste tüdrukute) raseduse katkestada üksnes tema eestkostja nõusolekul.

Justiitsminister Rein Langi allkirja kandvas dokumendis on märgitud, et Justiitsministeerium ei saa nõustuda plaaniga hakata alaealiste abordi küsimust reguleerima lähtudes tervishoiuteenuste osutamise üldregulatsioonist. Seda seisukohta selgitatakse öeldes, et kui tervishoiuteenuste osutamise üldregulatsiooni koostamisel on lähtutud patsiendi ravimisest, siis abordiküsimus hõlmab endas oluliselt laiemaid probleeme kui ravi, sealhulgas otsustamist elu üle.

Põhjendades eelnõu kooskõlastamata jätmist lisatakse, et “Oleks vaja põhjalikumalt kaaluda erinevaid võimalusi piiratud teovõimega isikute raseduse katkestamisega seotud probleemide lahendamiseks.”

Tähelepanuväärsed on ka järgmised Justiitsministeeriumi seisukohad:

  • “Günekoloog on kahtlemata kvalifitseeritud spetsialist, tegemaks kindlaks raseduse või raseduse katkestamisega seonduvaid võimalikke ohte piiratud teovõimega isiku tervisele, mistõttu on ka kehtivas RKSS-is nähtud ette võimalus rasedus katkestada kohtu loata, kui kohtu loa saamise viivituse tõttu tekib tõsine oht naise tervisele. Küll aga on kaheldav, kas günekoloog on piisavalt kvalifitseeritud spetsialist, tuvastamaks piiratud teovõimega isiku meeleseisundit, tegelikku tahet ja võimet poolt- ja vastuargumente vastutustundlikult kaaluda. Selliste asjaolude kindlakstegemine nõuab vastavaid eriteadmisi ja ettevalmistust. Eelnõu annab olemasoleval kujul sisuliselt günekoloogile õiguse laiendada isiku teovõimet, mida ei saa kindlasti aktsepteerida, kuna teovõime laiendamine on üksnes kohtu pädevuses.”
  • “Seletuskirjas väidetakse, et kui alaealisel on perekondlikud suhted lapsevanemaga korras, siis üldreeglina alaealine oma vanemat usaldab ja tuleb naistearsti vastuvõtule koos vanemaga. Leiame, et see on meelevaldne väide ning alaealise soovimatus oma vanematele rasedusest rääkida ei sõltu sageli headest perekondlikest suhetest ning võib ette tulla ka olukordi, kus alaealine headele suhetele vaatamata näiteks kardab vanematele pettumust valmistada, ega soovi seetõttu vanemaid rasestumisest teavitada ja püüab häbitunde tõttu nende teadmata rasedust katkestada, kuigi vanemad võiksid tegelikult antud küsimuses olla igati mõistvad ja toetavad. Lisaks võimalusele, et vanemate mõistev suhtumine ja toetus võib alaealist panna raseduse katkestamise soovist loobuma, vajab raseduse katkestamise siiski läbi teinud alaealine kindlasti selle protseduuri järgselt oma vanemate maksimaalset tuge ja abi, mida olukorrast mitteteadlikud vanemad pakkuda ei saa. Raseduse katkestamise protseduuri üksi läbi tegemine võib aga alaealise psüühikale raskeid tagajärgi kaasa tuua.”

Vt lisaks:

  • Justiitsministeerium: Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu mittekooskõlastamine (pdf)

%d bloggers like this: