Alaealiste abordi vanemliku nõusoleku nõude kaotamise vastu astus välja ka ELVL

by

ELVL_logoKui eelnevalt oli alaealiste abordi vanemliku nõusoleku nõude kaotamise vastu välja astunud Eesti Kirikute Nõukogu ja Elukultuuri Instituut, siis eile tegi seda ka Eesti Lastevanemate Liit (ELVL).

Ligi pooleteise tuhande liikmega lapsevanemate esindusorganisatsiooni nimel tehtud avalduses toetatakse põhimõtteliselt Sotsiaalministeeriumi plaani raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadust (RKSS) muuta, kuna kehtiv seadus sisaldab tõsiseid puuduseid. Samas tehakse selgeks, et seadust ei või muuta ministeeriumi poolt plaanitaval moel.

Esmalt kritiseeritakse avalduses kehtivat seadust: “Kohtumenetluse kaasamine raseduse katkestamise üle otsustamisse ei ole sobiv viis otsustada elu ja surma üle, eriti noore inimese puhul, kes ise oma õigusi kuidagi kaitsta ei saa. Hoopis mõeldamatu on olukord, kus kohus võiks kasvõi teoreetiliselt sundida kedagi tahtevastaselt rasedust katkestama (lähtudes näiteks eestkostja soovist, et eestkostetav raseduse katkestaks). Selline lahend on iseloomulik ainult väga totalitaarsetele riikidele. Seega on vastavate sätete muutmine ja isiku kehalise puutumatuse õiguse tagamine igati asjakohane.” Teises kohas lisatakse, et “kahjuks kordab [eelnõu] sama viga praktikas uuesti, olgugi et vähemas ulatuses.”

Teiseks asub ELVL põhimõttelisele seisukohale, et “seadusesse tuleb alles jätta vanemate või eestkostjate nõusoleku saamine olukorras, kus alaealine sooviks teha aborti.” Seda seisukohta põhjendatakse paljude argumentidega, millest mõnedes märgitakse järgmist:

  • “Sünnitamine ei ole võlaõiguslik suhe. Võlaõigusseadusest tuleneva vastutuse ulatuse määramine ei ole kohane, kuna antud juhtumisse on esiteks kaasatud ka kolmas inimene (mitmike puhul inimesed) ja otsuse tulemusena võidakse lõpetada nende elu. Raseduse ja sünnitamise käsitlemine võlaõiguslikku vastutust aluseksvõtva suhtena on meile vastuvõetamatu ja ühtlasi vastuolus Eesti Põhiseadusega.”
  • “Alaealise tervise ja heaolu eest vastutavad tema vanemad, kellel peab vastutusest tulenevalt olema õigus kaasa rääkida ka alaealise tervist puudutavates otsustes. Põhimõtteliselt ei saa lubada ulatuslikku meditsiinilist sekkumist vanemate teadmata lapse tervise suhtes, kui seda ei tingi vajadus lapse elu päästa. Enamasti ei ole raseduse katkestamine seotud ema tervise päästmisega.”
  • “Vanemate nõusoleku ärajätmine halvendaks kokkuvõttes alaealise enda olukorda. On ülimalt tõenäoline, et majanduslikult veel kindlustamata alaealine satub lapseootusest teada saades segadusse. Väga tõenäoline on ka see, et ta lihtsalt häbeneb või kardab vanematele rasedusest rääkida. Seda võib pidada täiesti loomulikuks. Alaealine võib valida raseduse katkestamise ka sellepärast, et see tundub talle lihtsam kui vanematega rääkimine – seda võib juhtuda ka täiesti terve sisekliimaga tavalises perekonnas. Raseduse katkestamist võivad aga hiljem kibedalt kahetseda nii neiu ise kui ka tema vanemad, kes võib-olla oleksid väga soovinud vanavanemateks saada. Kui noorel inimesel on kohustus oma vanemaid teavitada, siis saab selliseid kurbi stsenaariume vältida.”
  • “Lapsevanem on oma lapse huvide eest kõige parem seisja. Arstil on kohustus sekkuda vaid siis, kui rasedus tõepoolest ähvardab noore naise enda elu. Kõikidel ülejäänud juhtudel, seega valdav osal juhtudest, on perekond oluliselt õigem otsuste langetamise koht, kui günekoloog, kes konkreetset neiut ei tarvitse üldse isiklikult tunda, neiu tausta ja häbenemisi ja võimalikke komplekse tajuda.”
  • “Alaealist käsitletakse alaealise ja eestkostetavana, kuna ühiskond on seni kokku leppinud, et täielik vastutusvõime algab 18. eluaastast. Kuni seda piiri alandatud pole, tuleb lähtuda seisukohast, et alla 18-aastase isiku puhul on olulistes küsimustes vajalik eestkoste. Elu lõpetamine on kahtlemata oluline küsimus ja selle väljaviimine eestkoste alt seetõttu lubamatu. Eelnõu seletuskirjas aga eeldatakse, et alaealine on võimeline iseseisvalt kaaluma elu jätkamise või lõpetamise küsimusi (samal ajal kui ühiskond pole usaldanud teda poest isegi mitte pudelit veini ostma!).”
  • “Senisele praktikale tuginedes ei näe me võimalust, et arst suudaks lühikese visiidi käigus pädevalt hinnata noore neiu arengut, tausta, soove, hirme, otsustusjulgust jne, mis on vajalik vanema ja lapse vahelist lähedast ja pikaajalist suhte loomiseks. 17 aastat ei asendu 15-minutilise arstivisiidiga. Ehkki arstid teevad oma tööd üldjuhul südamega ja suurepäraselt, pole nende põhiülesandeks sotsiaalse ja majandusliku tausta selgitamine ning patsiendi psühholoogiasse, motiveeritusse ning taotlustesse süvenemine. Seda ei võimalda ka patsiendi läbivaatuseks jäetud ülilühike aeg.”

ELVL_pohivaartused

Avalduse lõpuosas on toodud välja, veel kolm olulist punkti.

Esiteks nenditakse, et RKSS-i muutmise seaduse eelnõu kätkeb eksitavaid väiteid: nimelt ei kinnita statistika ega faktid, et alaealiste nn illegaalsete abortide arv oleks pärast käesoleva aasta alguses vanemliku nõusoleku nõude kehtestamist suurenenud. Seega on vastupidised väited — et vanemliku nõusoleku nõue kasvatab alaealiste nn illegaalsete abortide riski — spekulatiivsed.

Teiseks rõhutatakse, et seaduse muutmisel tuleks silmas pidada ka perekonna ning lapsevanema ja lapse lähedussuhteid. Aborti puudutavates küsimustes lapsevanemalt sõnaõiguse võtmine mitte ei kaitse perekonda, vaid lõhub eelpoolnimetatud suhteid.

Lõpetuseks tuuakse välja oluline asjaolu, et rasedust ei tohi käsitleda haigusena — nagu seda tihti tehakse, ka nt valikaborte Haigekassa eelarvest rahastades –, kuna see on täiesti normaalne ja igati tervislik seisund.

ELVL-i avaldus saadeti Eesti Vabariigi presidendile, valitsusele, sotsiaalministrile, justiitsministrile, riigikogu sotsiaalkomisjonile, õiguskantslerile ja Eesti Naistearstide Seltsile.

ELVL-i avalduse täistekstiga saab tutvuda siin.

Seonduvad dokumendid:

  • Justiitsministeerium: Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu mittekooskõlastamine (pdf)

%d bloggers like this: