Elukultuuri Instituudi uudiskiri (nr 4, nov. 2009)

by

„Materialistlikus perspektiivis […] on inimestevahelised suhted tõsiselt vaesemaks muudetud. Esimesed kahjukannatajad on naised, lapsed, haiged ja kannatajad ning vanad inimesed. Isikuväärikuse kriteerium, mis nõuab austust, õilsust ja teenimist, on asendatud tõhususe, funktsionaalsuse ja kasulikkuse kriteeriumidega – teisi ei hinnata mitte selle järgi, kes nad on, vaid selle alusel, mis neil on, mida nad teevad ja toodavad. See on tugeva valitsemine nõrga üle.”

— Paavst Johannes Paulus II, Evangelium Vitae (Elu evangeelium), 23

Lugupeetavad!

Viimase uudiskirja laialisaatmisest on möödas kahetsusväärselt palju aega — ligi pool aastat. Uudiskirja ilmumata jäämisest ei maksa aga järeldada, et Eestis ja maailmas ei ole vahepealsel ajal midagi elukultuuri seisukohast märkimisväärset aset leidnud — toimunud on väga palju. Uudiskirja viibimise põhjuseks on pigem asjaolu, et lahendamist vajavaid ülesandeid on pidevalt kordades rohkem kui Elukultuuri Instituudil võimalusi neid lahendada.

Tõepoolest, vahepealsel ajal on EKI tegutsenud õige mitmel rindel.

Esiteks oleme aktiivselt tegelenud kirjastamisega. Juunikuus ilmus paavst Paulus VI ringkiri Humanae Vitae ehk Inimelu edasiandmisest ja just äsja, eelmisel nädalal, jõudis avalikkuseni kardinal Joseph Ratzingeri (ehk tänase paavst Benedictus XVI) kirjutatud raamat Südametunnistusest. Viimane käsitleb väga olulisi küsimusi, nagu nt küsimusi sellest, mis on moraalne tõde ja kuidas on inimesel võimalik seda ära tunda. Enne 2009. aasta lõppu ilmub veel kolm raamatut: teismeliste kasvatamist puudutav praktilise suunitlusega käsiraamat Valmistudes teismeeaks: juhtnöörid vanematele; ühe 20. sajandi väljapaistvaima katoliikliku filosoofi, Dietrich von Hildebrandi teos Abielu: truu armastuse müsteerium ning paavst Johannes Paulus II fundamentaalse tähtsusega entsüklika, elukultuuri kontseptsiooni baastekst, Evangelium Vitae ehk Elu evangeelium. Lisaks eelnevatele on hetkel töös veel üks raamat, mis ilmub 2010. aasta veebruaris — mõne aasta eest Eestit külastanud Benjamin Wikeri ja Donald DeMarco monumentaalne teos Surmakultuuri arhitektid, mis räägib mitmete 20. sajandi jooksul surmakultuuri ülesehitamisega kuulsust kogunud inimeste elust ja kurikuulsatest ühiskondlikest eksperimentidest – eksperimentidest, mille tagajärgede all kannatab ka meie ühiskond.

Teiseks on EKI püüdnud aktiivsemalt värskendada EKI häälekandjat (elukultuur.wordpress.com), avaldades selles (ja paralleelselt koostööd tegevates portaalides, nagu Terve Mõistuse Sündikaat ja Meie Kirik) artikleid, mis käsitlevad erinevaid elukultuuri seisukohast olulisi ühiskondlikke küsimusi. Nimekirja olulisematest EKI häälekandjas avaldatud tekstidest leiate antud kirja lõpust. Usume, et need artiklid, mis käsitlevad paljusid küsimusi, mille osas hoiab eesti peavoolu meedia täielikku vaikust, pakuvad kõigile väärt lugemist. Saate meile meie töös abiks olla, levitades nende tekstide kohta sõna oma pereliikmete, sõprade, tuttavate ja kolleegide seas. See on heaks võimaluseks alustada arutelusid teemadel, mida peetakse meie ühiskonnas tihti põhjendamatult tabudeks.

Kolmanda olulisema sammuna tuleb välja tuua EKI pöördumine alaealiste abordi vanemliku nõusoleku nõude kaotamise küsimuses sotsiaalministri, justiitsministri, Riigikogu sotsiaalkomisjoni, Vabariigi Valitsuse, õiguskantsleri ja Vabariigi presidendi poole. Ühelt poolt toonitati pöördumises, mille tekstiga saab tutvuda siin, et alaealiste abordi vanemliku nõusoleku kaotamine on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud vanemate õiguse ja kohustusega kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Teiselt poolt rõhutati, et praegu kehtiv raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus vajab kindlasti alaealiste abordi osas parandamist, kuna on barbaarne, et vanematele on antud õigus taotleda kohtult luba sundida oma alaealist tütart vastu tema tahtmist oma sündimata lapse tapmisega leppima. Samal teemal on koostöös Elukultuuri Instituudiga teinud avalikud pöördumised ka Eesti Lastevanemate Liit ja Eesti Kirikute Nõukogu (vt pöördumiste tekste siit ja siit). Rõõmustav uudis on ka see, et osundades paljuski samadele probleemidele, millele juhtis tõhelepanu EKI, jättis Justiitsministeerium Sotsiaalministeeriumi eelnõu kooskõlastamata. Jälgime antud eelnõu menetlemist tähelepanelikult ning informeerime teid järgmistest arengutest.

Lõpetuseks olgu mainitud, et viimase poolsajandi ühe olulisema paavstliku ringkirja, Johannes Paulus II kirjutatud Evangelium Vitae ehk Elu evangeelium presentatsioon koos pisikese temaatilise seminariga toimub 17. detsembril kell 17.00 Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnaasiumi hoones. Kõik hea tahtega inimesed on teretulnud! Seminari programm veel täpsustub.

Ühtlasi kasutame võimalust kutsuda teid kõiki üles kaaluma võimalust toetada omalt poolt EKI tegevust, nii et saaksime elukultuuri kaitstes ja surmakultuuriga silmitsi seistes vastata veel enamatele väljakutsetele. Suuremate rahaliste ressursside olemasolu korral saaksime palju ulatuslikumalt informeerida avalikkust nendest väga olulistest sündmustest, mis Eestis ja maailmas aset leiavad ning mille meie meedia süsteemselt maha vaikib; saaksime pakkuda paljude põhimõtteliste küsimuste süvaanalüüsi, viia läbi elukultuuri alaseid seminare ja koolitusi, publitseerida olulisi materjale jne. Oleme igasuguse rahalise annetuse eest, eriti aga regulaarsete annetuste eest, väga tänulikud. Annetuse tegemiseks vajaliku info leiate siit.

Ilusat sügistalve soovides,

Elukultuuri Instituut

* * *

Homoseksuaalse käitumise teemadel

Matthew Cullinan Hoffman: “Psühholoogia ja homoseksuaalsus: Poolearulised hullumaja juhtimas?”

“Pärast 1970.-tel ja 80.-tel hedonistlikule eetikale allaheitmist on Ameerika psühholoogia praktika muutunud patsientidele vahendiks enese rahustamiseks ja lepitamiseks oma enesehävitusliku, mõistusevastase ja nartsissistliku käitumisega. Patsiendid maksavad „eksperdile“, et too nende südametunnistust rahustaks, kinnitades, et „teadus“ on nende poolel.”

Trayce L. Hansen: “Kuidas seadused, nõnda käitumine”

“Kõik eelnimetatud uuringud neljast riigist, olles rakendanud laiahaardelisi, üleriigilisi valimeid, jõudsid järeldusele, et homoseksuaalne käitumine ei ole geneetiliselt kindlaks määratud. Pigem nähtub kogutud andmetest, et inimseksuaalsus on kohanev ning keskkondlikud kogemused ning mõjutused võivad vormida ning vormivadki selle väljendumist. Veelgi enam, sama järeldust toetavad paljud juba mitmekümne aasta jooksul läbi viidud antropoloogilised ja sotsioloogilised uuringud, näidates et homoseksuaalse käitumise määr kõigub (ja kohati kõigub väga palju) sõltuvalt muutustest sotsiaalses, kultuurilises ning õiguslikus kliimas. Mida rohkem keskkond tunnustab või soodustab samasooliste vahelist seksuaalset läbikäimist — kas siis linna- või ülikoolikeskkonnas — seda enam homoseksuaalne käitumine selles viibivate inimeste seas levib.”

Patrick Thompson: “Mis vahet seal on?”

“Omasooliste “abielu” toob kaasa muutusi ka laiema üldsuse jaoks, eriti juhul, kui asja taga on riigi rusikas.”

Trayce L. Hansen: “Armastusest ei piisa”

Samasooliste “abielude” toetajad usuvad, et kõik mida lapsed tegelikult vajavad, on armastus. Sellele eeldusele toetudes järeldavad nad, et armastavate samasooliste “vanemate” kasvatus on sama hea, kui armastavate erisooliste vanemate kasvatus. Kahjuks on see algeline oletus – ning kõik, mis sellest johtub – vale. Sest pelgalt armastusest ei piisa!

Bryan P. Bradley: “Leedu julge keeld homopropagandale

Pärast seda, kui Leedu parlament võttis vastu alaealiste kaitse seaduse, avaldati Eesti meedias terve rida Leedut nahutavaid, halvustavaid ja naeruvääristavaid artikleid (vt nt Jeroen Bult, “Paariariik Leedu”). Samal ajal ei avaldatud peavoolu meedias ühtegi artiklit, mille autor püüaks Leedu parlamendi otsust sisuliselt mõista ja selgitada. EKI häälekandja oli erand.

“Euroopa Liit väidab end seisvat ühiste väärtuste eest, ja mitte lihtsalt igasuguste, vaid selliste väärtuste eest, mis väärivad väärtustamist. Leedu võib selliste väärtusi puudutavate küsimuste tõstatamise üle Euroopas uhke olla …. See riik sunnib EL-i vanemaid liikmesriike ja teisi üle kogu maailma mõtlema ja diskuteerima sügavamalt teemadel, mis ei ole kaugeltki selgepiirilised ning mil on ühiskonnale ja üksikisikuile tohutu mõju.”

Kontratseptiivide ja abortiivide teemal

Bernardo Cervellera: “AIDS ja Katoliku Kiriku poolt ähvardav oht”

“Paavsti väidet, et “me riskime asja hullemaks teha” toetab statistika. Maades, nagu Lõuna-Aafrika Vabariik, kus on ÜRO, EL-i ning valitsusväliste organisatsioonide toetusel omaks võetud “turvaseks” ning kondoomide lai kasutamine, on AIDSi levik plahvatuslikult suurenenud. Seevastu maades, kus on propageeritud seksuaalset karskust ning truudust, on nakatumise määr vähenenud.”

Intervjuu: “Liberaalne akadeemik Edward Green: Paavstil on AIDSi ja kondoomide osas õigus”

Harvardi Ülikooli professori, epidemoloog Edward Greeni sõnul räägib paavst Benedictus XVI sajandi katku vastu võitlemisest Aafrikas tõtt: truudus ja karskus on paremad relvad kui preservatiivid.

John Jalsevac: “Uuring: Abort ja hormonaalsed kontratseptiivid mõjutavad rinnavähi tekkimise riski”

See väga tõsine artikkel heidab varju peavoolu meedias mahavaikitud või koguni eitatud faktile, et abort ja hormonaalsete kontratseptiivide kasutamine kasvatavad märkimisväärselt rinnavähi tekkimise riski. Toodud faktid kinnitavad taas kord, et abort ei ole mitte üksi sündimata lastele hävituslik, vaid kujutab endast ka nende laste emadele tõsist terviseriski. On kahetsusväärne, et need, kes räägivad kõige valjemalt nn vabadusest valida, ei taha tegelikult pakkuda inimestele täit informatsiooni, mis võimaldaks langetada valikud teadlikult. Kas ei peaks ka abordieelse nõustamise käigus, just nagu hormonaalsete kontratseptiivide propageerimise ja ka rinnavähi alase teadlikkuse tõstmise kampaaniate raames, inimesi kõnealuste ohtude eest hoiatama? Muidugi peaks. Ent ehk on veelgi olulisem küsida, miks seda siis ei tehta?

Markus Järvi: “Paavst Paulus VI ja entsüklika Humanae Vitae — lühike sissejuhatus”

“Euroopa järk-järguline sekulariseerumine jõuab 20. sajandi keskpaigaks välja punkti, kus perekonna väärtus ühiskonna algrakuna on suurte totalitaristlike ideoloogiate poolt juba ammu kahtluse alla seatud, kus materialistlik tarbimiskultuur söövitab üha aplamalt kristlikke moraaliprintsiipe ja kus, nagu tõestamaks perevaenulike ideede käegakatsutavat tegelikkust, on ravimiturule paisatud tööstuslikult toodetud rasestumisvastased vahendid. Liiderdamine on saanud iseseisvaks kultuuriks ja esimest korda maailma ajaloos on sellele kultuurile antud mitte lihtsalt afektiivne, tundelis-ideeline, vaid täiesti efektiivne, toimiv ja reaalne sümbol – antibeebipill. Seksuaalsuhtest tulenev nauding ja vastutus on teineteisest lõplikult lahti lõigatud ning sellega on seksuaalsus taandatud üheks võimalikuks kehalist naudingut pakkuvaks toiminguks, mis ei erine oluliselt näiteks söömisest või hea veini nautimisest.”

Varro Vooglaid: “Rasestumisvastane vahend või abortiiv? Pillide propaganda salgab olulisi fakte” (vol 1 & vol 2)

Antud artikkel sai algselt saadetud Maalehele, mille toimetus keeldus seda avaldamast. Samuti keeldus toimetus vastavat otsust põhjendamast. Seejuures ilmub Eesti meedias täiesti kriitikavabalt pille ülivõrretes propageerivaid artikleid pidevalt ja regulaarselt, samas kui nende varjukülgi valgustavaid artikleid ei avaldata pea kunagi. On see juhus? Kindlasti on põhjendatud küsida, miks ei taha meedia lugejaile täit teavet pakkuda: otsus selle kohta, kas pille kasutada või mitte, on igaühe enda teha, ent miks mitte võimaldada inimestele langetada otsused informeeritult?”

Abielu ja perekonna teemal

Mark Regnerus: “Ütle jah! Mida sa ootad”

“Tegelikult töötab abielu kõige paremini kujundava institutsioonina, mitte sellisena, kuhu sa sisened, kui arvad end täielikult väljakujunenud olevat. Me õpime abielu nii nagu me õpime keelt ning õpetatavatele tulevad mõned õppetunnid elus varasemas eas lihtsalt kergemini.”

Varro Vooglaid: “Rünnakud perekonna vastu”

“Niisiis, rünnakud perekonna institutsiooni kui ühiskonna alustala vastu jätkuvad vankumatult. Sedapuhku üritatakse taas kord nõrgestada laste ja vanemate vahelisi sidemeid ning suurendada riigi rolli nende küsimuste lahendamisel, millesse riik ei tohiks üleüldse sekkuda. Vaikselt, kuid kindlalt, õõnestatakse ühiskonna alustalasid ning inimesed vaatavad seda vaikides pealt. Kui harjumuspärane. Kui kurb.”

Eutanaasia ja eugeenika ehk inimelu kaitse teemal

Barbara Kay: “Õigustades oma olemasolu”

“Olete ehk märganud, et eutanaasia/ abistatud enesetapu teema on hoogu kogumas. Pean eriliselt silmas asjaolu, et paistab nagu läheneksime avalikus arutelus olulisele murdepunktile, mida ületades muutub varem šokeerivalt mõjunud idee toetajate kaitsev hoiak ründavaks.”

Michael Cook: “Hävimisohus liik”

“Kaasaegsed uuringud näitavad, et 92% naistest, kelle lastel tuvastatakse sünnieelse diagnostika käigus Downi sündroom, otsustavad aborti teha. Tagajärjeks on see, et Downi sündroomiga lapsed on kadumas. Iirimaal näiteks, kus abort ei kuulu naise seaduslike valikute hulka, on Downi sündroomiga inimesed tänavapildis ka palju sagedasem nähtus.”

Tartu Ülikooli Kliinikumi Geneetikakeskuse andmetel diagnoositi aastatel 2005-2007 kõikidest Downi sündroomi juhtudest Eestis sünnieelselt 71%. Downi sündroom diagnoositi 81 korral ning neil aastatel sündis Eestis 33 Downi sündroomiga last. Ei ole küll öeldud, kui palju nendest emadest, kelle lastel diagnoositi sünnieelselt Downi sündroom, otsustasid lapse siiski ilmale tuua, kuid tasub tähelepanu juhtida asjaolule, et 81 juhtumit moodustab 114-st (81+33) juhtumisi 71%, mistõttu ei ole ebatõenäolinee, et kõik need Downi sündroomiga lapsed Eestis, kellel neil aastatel sünnieelselt puue diagnoositi, tapeti enne sündimist, ning need 33 kõnealuse puudega beebit, kes ilmale tulid, said sündida peamiselt vaid seetõttu, et nende puue ei olnud sünni eelselt nende vanemaile ja arstidele teada.

Muudel teemadel

Thaddeus J. Kozinski: “Uus Benedictus uuel pimedal ajastul”

“Üks tänapäeva nutikamaid „märkide lugejaid“ on valitsev paavst. Siin on üks paavst Benedictus XVI jahmatamapanev, ent samas täpne tähelepanek: “Me liigume relativismi diktatuuri suunas, mis ei tunnista millegi kindel olemist ning mille kõrgeimaks eesmärgiks on igaühe enda ego ja enda ihad.“ Kui lubate mul panna see vähem filosoofilisse vormi, siis ütleb Püha Isa meile, et Lääne kultuur on langemas barbarismi.”

Veiko Vihuri: “Euroopa tuleviku määrab islam või kristlus”

“Pikemas perspektiivis – kui islamist saab Euroopas domineeriv religioon – ei ole uskudevahelisest solidaarsusest enam juttugi. Ei maksa ka naiivselt lootust hellitada, et islamile õnnestub õpetada Euroopa sekulaarseid väärtusi ja transformeerida see nn pehmeks euroislamiks. Pigem paistab sedamoodi, et liberaalsetesse ja humanistlikesse väärtustesse uskujate pöörane lustipidu saab varsti läbi. Kristlastele lohutuseks: tõenäoliselt sallitakse raamatu rahva kogunemisi ja kultustalitusi, juhul kui neid peetakse kinniste uste taga ja ilma kirikukelli helistamata. Suuremad, eriti märgilise tähtsusega pühakojad muudetakse mošeeks, sest kristlastel pole neid enam vaja.”

Michael Cook: “Mis on saanud bioeetikast?”

“See trendikas väike eesliide „bio“ on saanud kevlar-vestiks kõigile nn. ekspertidele, kel ei õnnestunud saada tööd Monty Pythoni Wooloo-mooloo Ülikooli filosoofiaosakonnas. Kuna puudub igasugune selgus küsimustes, mis bioeetika on, mis alasid see peaks katma või mis on selle fundamentaalsed põhimõtted, võib pea igaüks end bioeetikuks nimetada. Ja pea igaüks ka teeb seda.”

Bill Muehlenberg: “Darwini müüt”

„Kahtlemata oli „sotsiaalseid darviniste“ ka enne Darwinit, kuid darvinism varustas nende positsiooni teaduslikkusele pretendeeriva aluspõhja ja õigustusega. Kui Darwini vaated on õiged, on sotsiaalne darvinism samavõrd loogline kui teaduslik. Et inimkonna evolutsioon edasi liiguks, peab see läbima ülejäänud bioloogilise maailmaga sarnase protsessi: „soositud rassid“ peavad hävitama „vähem soositud rassid“, kui kasutada Darwini enda termineid.“

* * *

Palun levitage uudiskirja oma perekonnaliikmete, sõprade, tuttavate ja kolleegide seas. Kui Te ei soovi edaspidi uudiskirja saada, andke sellest palun teada. Uudiskirja saamise või sellest loobumise soovist palume teada anda aadressil elukultuur [ät] gmail.com.

Vt ka EKI häälekandjat aadressil ning portaali www.abort.ee.


%d bloggers like this: