Archive for the ‘Abort ja imikutapp’ Category

Uus raamat: “Miks olla elu poolt?”

26 juuni 2010

Allika kirjastuselt on ilmunud uus raamat, mille autor on Randy Alcorn ja mis kannab pealkirja “Miks olla elu poolt? Mure sündimata laste ja nende emade pärast”.

Raamatututvustuses seisab:

“Hoolimata sellest, kui levinud ja juurdunud on abordikultuur ühiskonnas, on abort iga üksiku inimese ja perekonna jaoks traagiliine sündmus. Alates 1956. aastast, kui Eestis seadustati vaba abort (meditsiiniliselt põhjendamatu abort), on Eesti Statistikaameti (mittetäielikel) andmetel abordi teel hävitatud vähemalt 1,4 miljonit (!) inimelu. Abort kahjustab emade nii füüsilist kui vaimset tervist ja ei ole kaugeltki nii ohutu protseduur, kui arvatakse.

Raamat „Miks olla elu poolt?“ tutvustab elupooldajate liikumise (pro-life) seisukohti. Pro-life on vägivallatu sündimata laste eest seisev ja abordi vastu võitlev liikumine, mis kogub maailmas üha enam jõudu. Elupooldajate seisukoht on, et iga elu on püha, ka sündimata inimese elu, ning kellelgi pole õigust seda elu hävitada.”

Raamatut saab osta soodsalt (ca 89 kr) kas kirjastusest, Logose raamatupoest või Pauluse raamatupoest, ent see on veidi kõrgema hinnaga saadaval ka suurematest raamatupoodidest.

Uuring: abort kolmekordistab rinnavähiriski

24 juuni 2010

Sri Lankal asuva Colombo ülikooli teadlaste poolt läbiviidud uuring näidab nagu paljud varem läbiviidud uuringud (vt siit), et raseduse katkestamine suurendab rinnavähi tekkimise tõenäosust. Portaal Tarbija24.ee vahendab, et viimase 14 kuu jooksul on sarnaseid tulemusi saanud ka Hiina, Türgi ja USA uurijad.

Avastuseni jõuti 300 naist uurides, kusjuures uuringu tegelikuks eesmärgiks oli hoopis rinnaga toitmise ja rinnavähi vahelistele seostele valguse heitmine, kirjutab Daily Mail. Selgus, et rinnaga toitmine vähendab vähiriski, samas kui suurimaks riskifaktoriks on abordi tegemine. Vähi tekkimise tõenäosust kasvatavad ka suitsetamine ja menopausi jõudmine.

Abordi ja rinnavähi seostele viitab see, et rinnavähk tekib siis, kui organismis on liiga palju östradiooli nimelist naissuguhormooni. Kui rasedus saab lõpuni kulgeda, kujutab see endast minimaalset ohtu, kuid aborti teinutel jääb östradiooli hulk ohtlikult kõrgele tasemele.

Suurbritannias on rinnavähijuhtumite hulk 1971. aastaga võrreldes 80 protsendi võrra suurenenud – just siis lõdvendati aborti puudutavaid seadusi, mis tõstis raseduse katkestamiste arvu üle kümne korra.

Mitmed mõjukad organisatsioonid, nagu nt Rahvusvaheline Pereplaneerimise Liit ja selle allorganisatsioonina ka Eesti Seksuaaltervise Liit, on aastaid abordi ja rinnavähi vahelise seose maha salanud. Nt on viimase kodulehel kirjutatud otsesõnu ja ühemõtteliselt, et “Uuringute põhjal ei esine seost turvaliselt läbiviidud abordi ja rinnavähi vahel.”

Sellise eksitava teabe levitamine ja nii abordi olemuse kui ka sellega kaasnevate tõsiste terviseriskide süstemaatiline varjamine kujutab endast väga tõsist eetilist probleemi. Veelgi enam, see näitab ka silmakirjalikkust, sest nende samade organisatsioonide juhtlauseks on vabadus valida. Valik saab aga olla vaba üksnes juhul, kui see on tehtud täies teadmises valiku olemuse ja selle tagajärgede kohta.

Jääb üle loota, et kunagi tunnistatakse oma eksimust ning öeldakse ausalt välja, et abort ei ole naistele kaugeltki mitte ohutu protseduur, sündimata lastest rääkimata.

Liisa Pakosta: siidrit osta ei tohi, last tappa võib?

8 jaanuar 2010

Mõne päeva eest avaldati Delfis Riigikogu  ja Eesti Lastevanemate Liidu juhatuse liikme pr Liisa Pakosta arvamus, milles ta kajastab Sotsiaalministeeriumis toimunud nõupidamist, kus arutati alaealiste abordi vanemliku nõusoleku nõudega seonduvaid küsimusi.

Artiklis, mis kannab karmi pealkirja “Siidrit osta ei tohi, last tappa võib?”, kirjutab Pakosta:

“Me ei usalda alaealisi nii paljukestki, et nad võiksid endale poest pudeli õlut või veini osta, sest me arvame, et nad on nii mõtlematud, et võivad ennast sellega kahjustada. Me ei usalda alaealisi ise otsustama, kas nende hambaid võib puurida või kas neile võib vaktsineerimissüsti teha. Me oleme perekonnaseadusega kohustanud lapsevanemaid täiel määral vastutama oma lapse elu ja tervise eest kuni tema täisealiseks saamiseni. Oleme kohustanud lapsevanemaid oma last ülal pidama kuni gümnaasiumi lõpuni. Me ei usu (või vähemalt oleme me seda mitteusku seadustes määratlenud), et alaealised suudaksid ette näha oma tegude tagajärgi.

Me ei luba alaealisi valima, kuna me arvame, et nad ei suuda näha seoseid põhjuste ja tagajärgede vahel. Mulle tunduks täiesti ebaproportsionaalne, kui me nüüd järsku arvaksime, et veel kõhus oleva lapse tapmine ja noore ema enda tervise ohtuseadmine on midagi sellist, mille suhtes on noorel inimesel elukogemus olemas. Kordan veelkord — kui otsustataks tervikuna, et inimene muutub täiesti teovõimeliseks 16. eluaastast, siis oleks ka selge, et sellest alates teebki noor inimene oma otsused ise. Aga et pudelit õlut ei usalda ostma, kuid elu ja surma üle otsustama usaldame… see ei ole kuidagi tasakaalus ega loogiline.”

Kirjutades Sotsiaalministeeriumi arutelust märgib Pakosta, et “vastuseta jäi küsimus, et miks kõikide teiste meditsiiniliste operatsioonide puhul on vanema kirjalik nõusolek nõutav, abordi puhul aga mitte.”

Samuti mainib Pakosta, et saab aru naistearstide hoiakust, et abort on lihtsalt üks meditsiiniline toiming, ning lisab, et “ilma selle mõttemalli omaksvõtuta ei suudaks nad ilmselt üldse oma tööd teha”.

Kõnealune artikkel on tähelepanuväärne, kuna see on üks esimesi kordi, kui ametis olev Riigikogu liige julgeb avalikult nimetada aborti selleks, mis see on — sündimata inimese tapmiseks. Ehk annavad pr Pakosta väljaütlemised tunnistust julguse kasvamisest poliitikute seas heita kõrvale poliitiliselt korrektsed eufemismid, millega abordi koledat tegelikkust varjatakse, mis omakorda võib viia sammudeni asuda vähegi kaitsma sündimata inimeste õigust elule — õigust, mis põhiseaduse kohaselt on igal inimesel (§ 16) ja on igal inimesel võrdselt (§ 12).

Pr Pakosta artikli täistekstiga saab tutvuda Delfi vahendusel.

Pereplaneerimise Liidu kliiniku endine direktor kirjeldab sündimata lapse abordikannatusi

10 november 2009

Abby Johnson, endine Pereplaneerimise Liidu direktor, kes lahkus oma töökohalt hiljuti lõppenud kampaania “40 Päeva Elu Eest” ajal, kirjeldas möödunud nädalal televisioonieetris oma pöördumise kogemust, mis leidis aset pärast seda, kui ta nägi pisikest sündimata last võitlemas oma elu eest, püüdes pääseda vaakumimu sondi eest, mille abil lõpuks tema elu võeti. Johnsoni lugu on USA meedias palju tähelepanu äratanud.

Johnson ütleb, et esimest korda tekkis tal võimalus olla abordi tunnistajaks kui ta kutsuti assisteerima harva tehtavat ultraheliaparaadi abil juhitud aborti. Vaadates ultraheliaparaadi ekraanilt emaüsas toimuvat, tundis Johnson küljeprofiilis ära 13-nädalase beebi näo.

“Minu ees oli täielik külgprofiil, mistõttu nägin last näost jalataldadeni,” ütles Johnson. “Nägin, kuidas vaakumimu sond sisenes naise emakasse, ja sel hetkel märkasin, et beebi hakkas kiirelt liigutama, püüdes sondi eest pääseda.”

“Ja siis mõistsin, et beebi võitleb oma elu eest,” nentis Johnson. “Ja ma mõtlesin: see on elu, ta on elus.”

“Minu pead läbisid kõikvõimalikud mõtted, süda tagus hirmus kiiresti, ning ma ei suutnud mõelda muule kui sellele, et peaksin püüdma toimuvat peatada. Siis oli järsku kõik lõppenud. Nägin beebit sõna otseses mõttes kokku varisemas, ja kõik oligi läbi.”

Johnson meenutas, et ultraheliaparaadi ekraanil nähtud pilt meenutas talle tema enda tütrest 12-nädala vanuses tehtud ultrahelipilti.

“Kui kliinikute töötajad näeksid ultraheliaparaadi ekraanilt, mis abordi ajal emaüsas tegelikult toimub, jookseksid nad kõik minema,” märkis Johnson. “See on just see, mida aborditööstus ei taha lasta oma töötajail näha … nad ei soovi, et inimesed mõistaksid, mis emaüsas tegelikult toimub.”

Vaata Abby Johnsoni tunnistust alltoodud videoklipist.

Allikas: LifeSiteNews.com

Vaata seonduvat artiklit:

  • Endine abordikliiniku juhataja: Pereplaneerimise Liit soosib aborti suurema kasumi nimel (html)

Rasestumisvastaste vahendite kasutamine suurendab abortide hulka

8 november 2009

Janet E. Smith

Paljud elupooldajate (pro-life) liikumises osalejad tõrguvad nägemast või tunnistamast seost rasestumisvastaste vahendite kasutamise ja abordi vahel. Nad kinnitavad, et kahe teguviisi vaheline erinevus on hiigelsuur – rasestumisvastaste vahendite kasutamine takistab elu tekkimist, abort hävitab juba alanud elu.

Mõni nn rasestumisvastane vahend ei ole abordiga mitte pelgalt seotud, vaid lausa identne. Mõned nn rasestumisvastased vahendid on abortiivid (abordi esile kutsujad), nende toime seisneb varajaste abortide põhjustamises. Nt emakasisene spiraal takistab sügoodi – uue väikese inimolendi – kinnitumist emakaseinale. Ka nn rasestumisvastane hormootablett ei peata alati ovulatsiooni (ehk munaraku vabanemist munasarjast), vaid vahel peatab ka kasvava embrüo implanteerumise. Ja muidugi seisneb ka uue RU 486 tableti toime areneva loote ehk uue beebi ühemõttelises aborteerimises. Kuigi mõnikord astutakse pro-life liikumises abortiivide vastu välja, on sellest ebamugavast teemast mööda tüürimine oluliselt leivnum suhtumine.

Minu arvates on see viga. Arvan, et me ei saavuta erilist edu uue elu jaoks turvalise ühiskonna loomisel – sellise ühiskonna loomisel, kus me tõesti näitame elu vastu üles austust, kus abort on pigem õudne mälestus kui õudne tegelikkus -, kuni mõistame, et rasestumisvastaste vahendite kasutamise ja abordi vahel on palju olulisi seoseid, ja selle tõe ka vapralt välja ütleme. Peame mõistma, et ühiskonnas, kus laialdaselt kasutatakse rasestumisvastaseid vahendeid, on raske abortidest hoiduda, sest rasestumisvastased vahendid soosivad elustiili ja suhtumist, mis loovad väidetava “vajaduse” abordi järele.

(more…)

Hävimisohus liik

2 november 2009

Michael CookDS123

Downi sündroomiga lapsed on populaarse eugeenika tõttu kadumas.

Toetudes USA siseministeeriumi raames tegutseva looduskaitseküsimustega tegeleva teenistuse andmetele (US Fish and Wildlife Service) kuulub ohustatud liikide nimekirja 611 loomaliiki. Bostoni lastehaigla arst dr. Brian Skotko leiab, et sellesse nimistusse tuleks kanda ka Downi sündroomiga (DS) lapsed. Ajakirjas Archives of Diseases in Childhood avaldatud artiklis selgitab ta, et Downi sündroomiga sündivate laste arv kahaneb iga aastaga, vähemalt nn. arenenud riikides.

Kaasaegsed uuringud näitavad, et 92% naistest, kelle lastel tuvastatakse sünnieelse diagnostika käigus Downi sündroom, otsustavad aborti teha. Tagajärjeks on see, et Downi sündroomiga lapsed on kadumas. Iirimaal näiteks, kus abort ei kuulu naise seaduslike valikute hulka, on Downi sündroomiga inimesed tänavapildis ka palju sagedasem nähtus.

(more…)

Uuring: Abort ja hormonaalsed kontratseptiivid mõjutavad rinnavähi tekkimise riski

13 oktoober 2009

breast-cancer-ribbonjpgTäna avaldame artikli, mis heidab varju peavoolu meedias mahavaikitud või koguni eitatud faktile, et abort ja hormonaalsete kontratspetiivide kasutamine kasvatavad märkimisväärselt rinnavähi tekkimise riski. Antud faktid kinnitavad taas kord, et abort ei ole mitte üksi sündimata lastele hävituslik, vaid kujutab endast ka nende laste emadele tõsist terviseriski. On kahetsusväärne, et need, kes räägivad kõige valjemalt nn vabadusest valida, ei taha tegelikult pakkuda inimestele täit informatsiooni, mis võimaldaks langetada valikud teadlikult. Kas ei peaks ka abordieelse nõustamise käigus, just nagu hormonaalsete kontratseptiivide propageerimise ja ka rinnavähi alase teadlikkuse tõstmise kampaaniate raames, inimesi kõnealuste ohtude eest hoiatama? Muidugi peaks. Ent ehk on veelgi olulisem küsida, miks seda siis ei tehta?

John Jalsevac

Septembrikuu alguses avaldati teadusajakirjas Linacre Quarterly artikkel (pdf), milles näitab arstiteaduse doktor Angela Lanfranchi, kuidas raseduse erinevad lõpptulemused mõjutavad rinnavähi tekkimise riski. Lanfranchi nendib, et 52 aasta vältel teostatud uuringud osundavad faktile, et nii abort kui ka hormonaalsed kontratseptiivid võivad märkimisväärselt suurendada rinnavähi tekkimise tõenäosust.

Lanfranchi on Robert Wood Johnsoni Meditsiinikoolis kliinilise kirurgia abiprofessor ja Rinnvähi Ennetamise Instituudi president.

(more…)

Alaealiste abordi vanemliku nõusoleku nõude kaotamise vastu astus välja ka ELVL

2 oktoober 2009

ELVL_logoKui eelnevalt oli alaealiste abordi vanemliku nõusoleku nõude kaotamise vastu välja astunud Eesti Kirikute Nõukogu ja Elukultuuri Instituut, siis eile tegi seda ka Eesti Lastevanemate Liit (ELVL).

Ligi pooleteise tuhande liikmega lapsevanemate esindusorganisatsiooni nimel tehtud avalduses toetatakse põhimõtteliselt Sotsiaalministeeriumi plaani raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadust (RKSS) muuta, kuna kehtiv seadus sisaldab tõsiseid puuduseid. Samas tehakse selgeks, et seadust ei või muuta ministeeriumi poolt plaanitaval moel.

(more…)

Justiitsministeerium jättis RKSS-i muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamata

1 oktoober 2009

paragraph-symbol-130. septembril Sotsiaalministeeriumile saadetud dokumendis teatas Justiitsministeerium, et ei toeta raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse (RKSS) eelnõus välja pakutud plaani muuta senist RKSS § 5 lõikes 2 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt võib piiratud teovõimega naise (sh alaealiste tüdrukute) raseduse katkestada üksnes tema eestkostja nõusolekul.

Justiitsminister Rein Langi allkirja kandvas dokumendis on märgitud, et Justiitsministeerium ei saa nõustuda plaaniga hakata alaealiste abordi küsimust reguleerima lähtudes tervishoiuteenuste osutamise üldregulatsioonist. Seda seisukohta selgitatakse öeldes, et kui tervishoiuteenuste osutamise üldregulatsiooni koostamisel on lähtutud patsiendi ravimisest, siis abordiküsimus hõlmab endas oluliselt laiemaid probleeme kui ravi, sealhulgas otsustamist elu üle.

Põhjendades eelnõu kooskõlastamata jätmist lisatakse, et “Oleks vaja põhjalikumalt kaaluda erinevaid võimalusi piiratud teovõimega isikute raseduse katkestamisega seotud probleemide lahendamiseks.”

(more…)

Avalik pöördumine alaealiste abordi vanemliku nõusoleku nõude kaitseks

30 september 2009

Elukultuuri Instituut saatis täna alaealiste abordi vanemliku nõusoleku kaotamise küsimuses Eesti Vabariigi sotsiaalministrile, Eesti Vabariigi justiitsministrile, Riigikogu Sotsiaalkomisjonile, Vabariigi Valitsusele, Eesti Vabariigi Õiguskantslerile ja Vabariigi Presidendile avaliku pöördumise.

Pöördumises toonitatakse ühelt poolt, et praegu kehtiv kord, millega on vanematele antud õigus sundida oma lapsi aborti tegema, on vastuolus elementaarsete inimsuse nõuete, just nagu ka Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 40, milles on tingimusteta tunnistatud iga inimese õigust südametunnistuse vabadusele.

Teiselt poolt rõhutatakse, et ka Sotsiaalministeeriumis ettevalmistatud raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega tahetakse kaotada alles aasta alguses kehtima hakanud alaealiste abordi vanemliku nõusoleku nõue, on vastuolus õigussüsteemi üldpõhimõtete ning Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 27, mis näeb ette vanemate õiguse ja kohustuse hoolitseda oma laste eest ja kasvatada neid.

Pöördumises tehakse ettepanek seaduse muutmiseks moel, mis austaks nii alaealiste tütarlaste inimväärikust kui vanemate põhiseaduslikke õigusi ning oleks sellisena kooskõlas põhiseaduse §-s 27 tunnustatud perekonna kaitse põhimõttega. Samuti kutsub kevadel abordi riikliku rahastamise põhiseaduslikkuse küsimuses Õiguskantsleri poole pöördunud organisatsioon riigivõimu esindajaid üles tegema enam pingutusi täitmaks riigi põhiseaduslikku kohustust tagada tõhusalt nii sündinud kui sündimata inimeste õigus elule.

Alaealiste abordi vanemliku nõusoleku nõude kaotamise plaanile on vastuseisu väljendanud ka Eesti Kirikute Nõukogu (pdf).

Elukultuuri Instituudi pöördumisega saab tutvuda siin.

Täpsem teave:

Varro Vooglaid, Elukultuuri Instituut, 56 600 121

Seonduvad dokumendid:

  • RKSS-i muutmise seaduse eelnõu (pdf)
  • RKSS-i muutmise seaduse eelnõu seletuskiri (pdf)

Õigustades enese olemasolu

25 september 2009

Elderly CareValik oma elu loomuliku lõpuni elada osutub peagi sama ebapopulaarseks kui hoidumine abordist.

Olete ehk märganud, et eutanaasia/abistatud enesetapu teema on hoogu kogumas. Pean eriliselt silmas asjaolu, et paistab nagu läheneksime avalikus arutelus olulisele murdepunktile, mida ületades muutub varem šokeerivalt mõjunud idee toetajate kaitsev hoiak ründavaks.

Võtkem illustratiivseks näiteks lugejakiri Alexander McKay’lt Calgaryst, mis avaldati ajalehe National Post 22. juuli väljaandes. Hr McKay argumenteerib abistatud enesetapu poolt veendumusega, mis ei näe omaks võetud tõekspidamistes midagi vaieldavat. Arusaam, mille kohaselt üksikisikul on õigus mitte ainult kontrollida ajahetke, mil tema elu siin maa peal lõpeb, vaid ka õigus ühiskonna kaassüüle tahtlikult valitud surmas, on saanud selle rahuliku ja enesekindla hoiaku osaks, millega hr McKay põhjendab soovi “kaaluda oma variante“, kui tema “imelises elus” jõuab kätte viimane aastaaeg oletatavalt koos nõtruse ja kannatustega.

(more…)

Kas lapsi saab teha?

8 september 2009

three_children

Richard Stith

Miks on nii paljudel inimestel raske näha arenevas lootes inimest?

2005. aasta detsembris ilmus ajalehes New York Times sotsioloog Dalton Conley’ arvamusartikkel, kus ta väitis, et “enamik ameeriklasi … peab loodet valmivaks inimeseks. Selles laialt levinud arusaamas, mille järgi embrüo ja loode on midagi “konstrueeritavat”, peitub võti mõistmaks, miks headele inimestele võivad pro-life argumendid tunduda kas absurdsed või mitteratsionaalsed, näiteks religioossed argumendid, ja seda eriti embrüonaalsete tüvirakkude uuringute kontekstis. Ettekujutus, et inimene konstrueeritakse, aitab selgitada ka seda, miks USA vabariiklasest presidendikandidaat John McCain on saanud toetada korraga nii õigust elule alates viljastumisest kui ka embrüonaalsete tüvirakkude uuringuid. (more…)

Rünnakud perekonna vastu

24 august 2009

junoDM1002_228x519

Varro Vooglaid

Ei ole tarvis pikalt selgitada, et ei saa olla tugevat rahvast ja riiki ilma, et eksisteeriks palju tugevaid perekondi. Seda tõsiasja on nenditud ka meie põhiseaduses, mille § 27 lg 1 kohaselt on “Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena … riigi kaitse all.”

Just perekond on ainuke sotsiaalne kooslus, mis on rajatud armastusele, milles valitsevad kõige lähedasemad võimalikud inimsuhted, mis aitab inimestel õppida oma ninast kaugemale vaatama ja teineteisega arvestama ning mis loob lastele nende arenguks ja kasvamiseks hädavajaliku turvatunde. Seepärast on fundamentaalselt oluline, et ühiskond teeks kõik võimaliku tagamaks perekonna institutsiooni heaolu.

Riigi ja perekonna suhtest rääkides on üheks peamiseks printsiibiks subsidiaarsuse põhimõte: riik peaks hoiduma sekkumisest perekondlikesse suhetesse, kui selleks ei ole just hädavajadust. Riik peab võimaldama perekondadele perekonda puudutavates küsimustes iseregulatsiooni ning hoiduma perekonna kompetentsi kuuluvaisse küsimustesse sekkumast. Iga riigipoolne sekkumine sellistesse küsimustesse, välja arvatud hädavajaduse korral, kujutab endast riigivõimu tugevdamist perekonna institutsiooni nõrgestamise arvel — seda enam, kui sellised sekkumised ei ole üksnes juhuslikud, vaid kirjutatakse kehtivasse õigusesse ning institutsionaliseeritakse.

(more…)

Rasestumisvastane vahend või abortiiv? Vol 2

4 juuni 2009

Pack of Birth Control Pills (Close View)Varro Vooglaid

Kuigi sündivuse piiramise vahendite propaganda on ajakirjanduse veergudel pidev, on see viimastel päevadel eriliselt silma torganud. Absoluutselt kriitikavabad reklaamtekstid on avaldatud nii Maalehes, Postimehe portaalis Elu24.ee kui Eesti Päevalehes (tõenäoliselt ka mitmetes teistes meediumites, mida ei jaksa sõeluda). On propaganda intensiivsuse tõusu põhjus selles, et farmaatsiaettevõtted teevad ettevalmistusi suveks kui kõrgmüügiperioodiks või milleski muus, seda on raske ära arvata.

Kõiki artikleid ühendab lisaks ligilähedasele avaldamisajale ka ühine käekiri selles mõttes, et ükski neist ei heida vähimatki valgust hormonaalsete sündinuse piiramise vahendite varjupoolele, seal hulgas nende abortiivsele toimele.

(more…)

Rasestumisvastane vahend või abortiiv? Pillide propaganda salgab olulisi fakte

3 juuni 2009

pills123

Varro Vooglaid

Antud artikkel sai algselt saadetud Maalehele, mille toimetus keeldus seda avaldamast. Samuti keeldus toimetus vastavat otsust põhjendamast. Seejuures ilmub Eesti meedias täiesti kriitikavabalt pille ülivõrretes propageerivaid artikleid pidevalt ja regulaarselt — neist värskeim alles eile Postimehe portaalis Elu24.ee –, samas kui nende varjukülgi valgustavaid artikleid ei avaldata pea kunagi. On see juhus? Kindlasti on põhjendatud küsida, miks ei taha meedia lugejaile täit teavet pakkuda: otsus selle kohta, kas pille kasutada või mitte, on igaühe enda teha, ent miks mitte võimaldada inimestele langetada otsused informeeritult?

2. mai Maalehes avaldati artikkel pealkirjaga “Rasestumisvastased tabletid — abivahend noorele”. Loos, mis kujutab endast ühemõttelist hormonaalsete sündivuse piiramise vahendite propagandat, selgitab autor nn pillide toimet, öeldes et nende manustamise järel pidurdub munasarjade tegevus, mistõttu ei saa munarakk küpseks ning naine ei rasestu. Olles portaali Abort.ee ettevalmistamisel antud küsimusi lähemalt uurinud, pean kahjuks tõdema, et eelnev selgitus on puudulik ja seega eksitav.

(more…)

Notre Dame’i skandaal kogub hoogu

29 aprill 2009

maryannglendon2Endine Ameerika Ühendriikide suursaadik Püha Tooli juures, Mary Ann Glendon, teatas katoliiklikule Notre Dame’i ülikoolile, et loobub nende Laetare medalist, mis pidanuks talle üle antama 17. mail ülikooli lõpuaktusel.

Praegune Paavstliku Sotsiaalteaduste Akadeemia president ja Harvardi ülikooli professor Glendon kinnitas Vatikani uudisteagentuuri Zenit teatel, et oli mullu sügisel selle tunnustuse saamise teatest väga liigutatud. Mitu kuud hiljem kuulis aga, üleandmistseremoonia kõnet on kutsutud pidama president Barack Obama, kellele antakse sama ülikooli audoktori kraad.

“Pikaajalise USA katoliku piiskoppide konverentsi nõunikuna ei saanud ma midagi parata, et olin pettunud, kuuldes, et Notre Dame kavatseb presidendile ka aukraadi anda,” tunnistas Glendon.

Glendoni (just nagu ka paljude USA piiskoppide, k.a. Notre Dame’i ülikooli piirkonna piiskopi) hinnangul pole see vastavuses USA Katoliku Piiskoppide Konverentsi 2004. aasta dokumendiga “Katoliiklased poliitilises elus”, mille kohaselt ei tohiks katoliiklikud institutsioonid autasudega tunnustada inimesi, kes ei austa kiriku fundamentaalseid moraaliprintsiipe, sest see jätaks mulje, nagu toetataks nende inimeste tegusid. Obama on aga olnud radikaalne abordiõiguse eestkõneleja (vt detailsemat teavet siit).

(more…)

Kaks suurepärast raadiosaadet

7 märts 2009

Viimastel nädalatel on eetris olnud kaks tähelepanu väärivat, ent ettekandmise tõttu vähekuulatavates raadiotes suure tõenäosusega laiema avalikkuse tähelepanuta jäänud saadet.

Neist esimene pärineb Lauri Beekmanni toimetatud saatesarjast Elu kultuur ning oli Tartu Pereraadio eetris 27. veebruaril. Saates jagas perekond Laikre kuulajatega imeilusat lugu oma pojast Arielist, kellele anti raske puude tõttu sünni järgselt elada vaid paar päeva. Ometi olid need päevad täis vanemate hellust ja armastust. On imeline ja kõige sügavamat lugupidamist vääriv, et ühiskonnas, mis on surmast läbi imbunud ning kus puudega laste sünnieelsest tapmisest on saanud arstidegi poolt jõuliselt läbisurutud norm, leidub  tõetruid vapraid inimesi, kes ei nõustu vooluga kaasa minema. Saade meenutab kõige selgemal võimalikul moel, et iga inimene on hindamatult väärtuslik ning vajab ja väärib armastust. Samuti meenutab saade, mida tõeline vanemlik armastus oma lapse vastu tähendab. Saadet saab kuulata klikkides siia. Ülejäänud saateid sarjast Elu kultuur saab kuulata vajutades siia.

Mõned päevad hiljem, 3. märtsil, rääkis Nõmme raadio saates Lõunatund Einar Laigna tänasest ühiskondlikust (just nimelt ühiskondlikust, mitte üksi majanduslikust) kriisist ja selle põhjustest. Väljendades oma mõtteid harvaesineva selgusega, küsib Laigna küsimusi, mida peavoolu meedias pea kunagi ei püstitata. Einar Laigna mõtteid saab kuulata siit.

Sündimata inimesed vajavad kristlaste eestkostet

21 veebruar 2009

christ-children

Reedel, 6. veebruaril olid Tartu Pereraadio eetris Lauri Beekmanni intervjuud kahe luterliku juhi, EELK peapiiskopi Andres Põderi ja Tallinna praosti Jaan Tammsaluga (saadet saab kuulata siit). Saates kuuldu põhjustas minus suurt hämmeldust – tõtt-öelda isegi pettumust ja kurbust. Kuivõrd mitmete saates avalikult väljendatud seisukohtadega ei saa ma kuidagi nõustuda, tunnen vajadust neile avalikult vastata – seda enam, et seisukohtade väljendajad on autoriteetsed isikud ja nende arvamus mõjutab ka paljude teiste inimeste arvamust. 

Esiteks tahan peatuda Andres Põderi vastusel küsimusele, miks ei ole Eesti Kirikute Nõukogu ja EELK sündimata inimeste tapmise riikliku rahastamise küsimuses avalikult sõna võtnud. Põder selgitas, et seda ei ole tehtud, kuna ühiskonna enamusel puuduvad vastava sõnumi mõistmiseks niikuinii eeldused. Veelgi enam, ta väljendas arvamust, et sel teemal rääkimine võib koguni suurendada kristlaste ja ülejäänud ühiskonna vahelist mõistmatust, mistõttu justkui peakski kristlaste juhid teema avalikust käsitlemisest hoiduma.

(more…)

Kas rekapitulatsiooniteooria taassünd?

28 jaanuar 2009

Toomas Vooglaid

Algselt avaldati artikkel veidi toimetatud kujul ajakirja Akadeemia jaanuarikuu numbris. Artikkel kujutab vastust professor Toivo Maimetsa poolt ajakirja Akadeemia augustikuu numbris avaldatud artiklile pealkirjaga “Millal algab inimese elu?”

embryoAugustikuu Akadeemias ilmunud essees “Millal algab inimese elu?” esitas Toivo Maimets oma arusaama inimese elu alguse määramatuse kohta. Ta käsitles lühidalt inimese varast embrüogeneesi, vaateid inimelu alguse kohta erinevates kultuurides, religioonides ja poliitilises praktikas ning lõpuks mõningaid kloonimisega seotud küsimusi. Kogu artiklit näis läbivat mure embrüonaalsete tüvirakkude uurimisega seotud piirangute üle ning püüd nende uurimist õigustada.

Tahaksin siinkohal vaatluse alla võtta prof. Maimetsa argumentatsiooni korrektsuse. Millisel moel põhjendab ta pealkirjas esitatud küsimusele antud vastust, on see argumentatsioon loogiliselt korrektne ja piisavalt põhistatud?

(more…)

EKI kommentaar: õiguskantsler eiras abordi riikliku rahastamise vastu esitatud argumente

21 jaanuar 2009

Elukultuuri Instituut saatis antud kommentaari (veidi lühendatud kujul) avaldamiseks ajalehele Postimees, mis aga keeldus seda trükkimast põhjendades oma otsust sooviga mitte diskussiooni jätkata.

Nädalapäevad tagasi tegi õiguskantsler teatavaks oma lõppvastuse Elukultuuri Instituudi jt poolt esitatud ning rohkelt meediakajastust leidnud avaldusele, millega seati kahtluse alla abordi riikliku rahastamise kooskõla Eesti Vabariigi põhiseadusega. Kokkuvõttes oli tema seisukoht, et vastuolu põhiseadusega ei eksisteeri.

Kesksed argumendid jäid tähelepanuta

Kahjuks jättis aga õiguskantsler talle esitatud avalduse kesksed argumendid pea täielikult tähelepanuta. Nimelt põhines Tederile esitatud avaldus oma keskses osas Allar Jõksi poolt 2002. aastal õiguskantslerina ametlikus arvamuses väljendatud seisukohtadele. Toona kirjutas Jõks, et „Kuna loote eluõigus on põhiseaduse poolt kaitstud, on raseduse katkestamine põhimõtteliselt keelatud — raseduse katkestamine on vastuolus põhiseaduses sätestatud õigusega elule ja kaitsele kehavigastuse tekitamise eest.” Kuigi Jõks ei pidanud põhjendatuks tunnustada sündimata inimeste subjektiivset õigust elule, on oluline tema seisukoht, et „Riigi põhiseadusest tulenevaks kohustuseks on tagada kaitse sündimata [inimeste] elule.”

(more…)

Inimest ei tohi kasutada vahendina, olgu eesmärk kui tahes üllas

14 jaanuar 2009

Kohila vallas on väga tänuväärivalt lükatud käima akadeemiliste loengute seeria, mis kannab nime „Kapa stuudium”. Eelmise aasta detsembri alguses esines Tohisoo mõisa ruumes pealkirja „Miks on vaja uurida tüvirakke?” kandva loenguga Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets.

Ühest küljest sai loengul kuulda palju huvitavat: professor Maimetsa pakutud sissevaade molekulaarmaailma tõestas elavalt, kui salapärane, sügavmõtteline, ilus ja samas tundmatu on see osa loodusest, mis palja silmaga nähtamatu ning millest meist enamik ei tea praktiliselt mitte midagi. Kahjuks oli aga loengul ka varjuline pool, mis ajendas mind seda artiklit kirjutama.

(more…)

“Kui valgus, mis teie sees on, on pimedus, kui suur on siis pimedus?”

23 detsember 2008

Kümnendal detsembril kommenteeris Urmas Petti Eesti Kirikus piiskop Philippe Jourdani artiklit Postimehes “Kas loode on inimene?”, milles piiskop käsitles inimelu alguse küsimusele teadusliku vs. usulise vastuse andmise võimalikkust. Piiskop Jourdan põhjendas oma artiklis, miks ta ei nõustu seisukohaga, nagu tuleneks loote käsitamine inimesena spetsiifiliselt kristlikust maailmavaatest. Kokkuvõtlikult öeldes seisnes tema põhjendus selles, et loote pidamine inimeseks ei tulene mitte ilmutusest, vaid meie teadmistest maailma kohta, ning on seetõttu mitte usu vaid fakti-küsimus, mida saab uurida ja millele vastata loodusteaduslike meetoditega.

(more…)

Vastuseks Eesti Seksuaaltervise Liidu püüdlustele mõjutada õiguskantsleri menetlust

28 oktoober 2008

Eelmisel nädalal avaldas ajaleht Postimees terve rea artikleid seonduvalt õiguskantslerile esitatud avaldusega, millega paluti kontrollida abordi riikliku rahastamise põhiseaduslikkust. Paari viimase hulgas ilmus reedel Postimees Online’i kaks jõulist seisukohavõttu Eesti Seksuaaltervise Liidult (ESTL) (vt siin ja siin).

Esmalt on neis artiklites väljendatud seisukohti lugedes oluline meeles pidada, et ESTL on Rahvusvahelise Pereplaneerimise Föderatsiooni (IPPF) ehk ülekaalukalt maailma suurima abordipakkuja Eesti liikmesorganisatsioon ja hääletoru. Seda on oluline teada, et ei tekiks eksiarvamust, nagu oleks tegu sõltumatu ja vaid tervise edendamise eest seisva professionaalse organisatsiooniga.

(more…)

Postimees käsitleb abordi rahastamise teemat

23 oktoober 2008

Tänane Postimees on võtnud oma juhtkirja teemaks abordi riigipoolse rahastamise küsimuse, mille vastavust põhiseadusele uurib praegu õigeuskantsler Indrek Teder. On rõõmustav, et juhtkiri on võetud kokku lausesse “[v]alikaborte ei peaks riik haigekassa kaudu kinni maksma”, ning et seda seisukohta on korratud ka juhtkirja eelviimases lõigus. Samas on artikli põhiosa toon polemiseeriv.

On kummastav, et veel enne kui õiguskantsler on oma seisukoha avaldanud, väljendab Postimehe toimetus kahtlust, kas õiguskantsler ikka käsitleb seda küsimust oma institutsionaalsest positsioonist lähtudes. Näib nagu Postimees “teaks” juba õiget lahendust antud probleemile ja jälgib nüüd, kas õiguskantsler vastab õigesti või “lähtudes oma persoonist”.

Lisaks juhtkirjale käsitleb sama teemat ka Kai Kalamees artiklis “Tederi abordianalüüs külvab segadust”. Viidates eelmise õiguskantsleri Allar Jõksi käsitlusele abordiseaduste vastavuse kohta põhiseadusele on ajakirjanikul jäänud kahe silma vahele Jõksi seisukoht, et “[k]una loote eluõigus on põhiseaduse poolt kaitstud, on raseduse katkestamine põhimõtteliselt keelatud – raseduse katkestamine on vastuolus põhiseaduses sätestatud õigusega elule ja kaitsele kehavigastuse tekitamise eest. Kaitsekohustus on kehtiv ka ema suhtes, pannes naisele seega põhimõttelise kohustuse eostatud lapse ilmaletoomiseks.” (lk 7) Jõks osutas ka, et “[l]oote eluõiguse kaitse samaväärsus sündinud elu kaitsega on nõutav riiklike sekkumiste osas.” (lk 7)

Viimane lause on oluline mõistmaks vastust Postimehe juhtkirja lõpus esitatud küsimusele “kuidas ikkagi on õigus elule paremini tagatud juhul, kui inimene abordi eest ise maksab?” Kuivõrd raseduse katkestamine on põhimõtteliselt vastuolus põhiseadusega ning riik peab kohtlema sündimata inimesi samaväärselt sündinud inimestega, siis on alust arvata, et riik ei tohiks rahastada oma eelarvelistest vahenditest tegevust, mis on põhiseadusega vastuolus, isegi kui sündimata laste kaitset ei jõustata kriminaalõiguslike vahenditega. Just selles küsimuses püüabki õiguskantsler praegu selgusele jõuda.

Antud teemaga põhjalikumaks tutvumiseks võiks lugeda ka avaldust õiguskantslerile ja selle kaaskirja.

Elukultuuri Instituut vaidlustas abordi riikliku rahastamise põhiseaduslikkuse

19 september 2008

19.09.2008 — Täna esitavad Elukultuuri Instituut, Noored Konservatiivid ja Eesti Lastevanemate Liit Eesti Vabariigi õiguskantslerile avalduse palvega kontrollida, kas abordi rahastamine Eesti Haigekassa vahenditest on põhiseadusega kooskõlas.

Kehtiva Vabariigi Valitsuse määruse „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“ kohaselt tasub Haigekassa naise enda soovil teostatava (st ilma meditsiinilise põhjenduseta) abordi eest 70% protseduuri hinnast ehk 1578,5 krooni. (Ilma meditsiinilise põhjenduseta tehtud abordid moodustavad kõikidest esilekutsutud abortidest üle 98%.)

Avalduse esitajate hinnangul on selline regulatsioon vastuolus põhiseaduse §-ga 16, mille kohaselt on igaühel õigus elule.

(more…)

Inimene on inimene on inimene: kui teadus kõneleb inimesest

25 mai 2008

Alltoodu on maailmakuulusa geneetiku, Dr Jérôme Lejeune* ettekanne 1993. aastal Tallinnas toimunud konverentsil “Inimene, religioon ja kultuur”.

Kaua aega tagasi, naistele pühendatud aastal, pidin tegema Bukarestis ühe avalduse. Olin pressikonverentsil Vatikani delegatsiooni liige. Kohal oli palju rahvast, ajakirjanikke, fotograafe jt. Üks neist tõusis ja küsis minult: „Kui te ütlete, et peab austama kuitahes tillukest inimolendit, kas ütlete seda seepärast, et olete katoliiklane?” Ma küsisin piiskopilt, kes oli delegatsiooni juht: „Monsigneur, kas ma tohin vastata väga otse, avameelselt?” Ta lubas ja ma ütlesin mehele: „Kuulge, kui Kirik – tänu Jumalale, ta ei tee seda – aga kui Kirik ütleks, et on lubatud hävitada looted in utero (emaüsas), sest nad pole inimolendid, siis ma ei oleks enam katoliiklane ja seda puht-teaduslikel põhjustel.” Huvitav oli, et ajakirjandus seda avaldust ei puudutanud. Aga te võite seda uskuda, ma selgitan teile kohe, mispärast. Ma ütlesin – teaduslikel põhjustel, sest just praegu on enamikus maailma maades levinud uut liiki obskurantism. Inimesed näivad arvavat, et mida rohkem me teame geneetikast, seda enam me ignoreerime inimolendi loomust. Me teame üha rohkem geenidest, kromosoomidest, embrüoloogiast, kuid üha vähem ja vähem sellest, mis on inimolend! Ma ei saa sellise rumalusega nõustuda. Ma ei saa nõustuda sellega, et edendades teadust, laiendades teadmisi – seda meile ju iga päev ajalehtedes kirjutatakse – õhutame me samal ajal taolist obskurantismi. Teadlase kohus on rääkida inimestele: „Ärge uskuge, mida teile kõneldakse, uurige raamatuid, uurige kirjandust, teadust ning te mõistate üha enam seda, mida ütles üks suur ameerika kirjanik pärast Drett Scotti juhtumit. Ta ütles lihtsalt: „Inimene on inimene on inimene”. See lihtne fraas tähistas orjuse lõppu Ameerikas. (Drett Scotti otsus, märts 1857: USA Ülemkohus otsustas, et mustanahalised pole vastavalt Ühendriikide konstitutsioonile seaduslikud isikud. Üksteist aastat hiljem, pärast kodusõda, parandati see viga 13. ja 14. lisandusega konstitutsioonis.) Me peame niisiis defineerima, mis on inimelu. Ma ei kavatse pidada põhjalikku loengut inimese geneetikast. Mingil määral pean seda muidugi tegema, ent püüan seda teha võimalikult arusaadavalt.

Alustan väga lihtsast eksperimendist, mida ma välismaal olles sageli teen. Geneetikaprofessorina meeldib mulle väga külastada kahte paika – üks on muidugi ülikool, teine aga loomaaed. Mõlemad on väga õpetlikud. Ülikoolides olen sageli kohanud väga õpetatud inimesi mõtisklemas selle üle, kas nende lapsed, kui nad veel väga väikesed olid, polnud ehk loomad. Kuid loomaaias pole ma ealeski näinud šimpanseid arutlemas, kas ehk nende lapsed võiksid ühel päeval ülikooli astuda! Nii ongi mulle selle katse põhjal jäänud mulje, et inimese ja šimpansi loomuse vahel peaks valitsema erinevus.

Teadus näitab meile pika rea biokeemiliste DNA uuringute abil, et erinevus on tõesti olemas. Ent kuigi ükski loom maa peal, isegi šimpans mitte, ei sarnane täielikult inimesega, pean ma tunnistama, et arutledes mõne kolleegiga, võib täheldada kummalist asja. Mõned neist arvavad, et väga väikestena emaüsas, olid nad šimpansid. Nüüd, täisealistena, ei meeldi neile, et neid šimpansideks nimetatakse. Nad peavad end inimesteks, jättes mulje, nagu oleksid nad liiki vahetanud. Ent see pole võimalik. Aju liigiomased iseärasused on olemas päris algusest saati.

Ettekujutuse saamiseks annan teile tõepoolest väga visandliku pildi. Kui vaatate seemneraku pead, mis kannab isapoolse informatsiooni munarakku (mis omakorda sisaldab ema poolt edasiantavat geneetilist informatsiooni), siis püüdke ette kujutada, et selle seemnepea (mis mahuks vabalt nõelateravikule) sisemuses on paelataoline DNA molekul. See molekul on füüsiliselt 1 m pikkune, kuid jagatud 23 osaks. Iga osa on nii peenelt keerdunud superspiraaliks ja super-superspiraaliks, et on lõpuks nagu tilluke kepike, mida me nimetame kromosoomiks. Uurides munarakku, leiame sealt veel ühe meetri DNA-d, kuhu on samuti kõik kirja pandud ja mis on samuti keerdunud 23 osaks. Kui emalt pärinev 23-köiteline eluseadus saab täiendavad 23 köidet, mis tulevad isalt, siis ongi koos piisav ja vajalik informatsioon selleks, et ehitada üles uut olendit antud liigist. See, mida ma räägin, käib nii inimese kui ka šimpansi kohta; see kehtib iga biparentaalse reproduktsioonisüsteemi puhul. Täpselt sellel hetkel on kogu informatsioon kohal ning uus olend alustab eksisteerimist.

(more…)

Elu väärtustamine vaadatuna Katoliku Kiriku seisukohast

18 mai 2008

Ettekanne peeti lühendatud vormis 27. veebruaril 2003 Eesti Kirikute Nõukogu mooraalinihete uurimise ja eluväärtuste töögrupi ühiskoosolekul.

1. Taotlus

Oma ettekandes püüan esitada katoliku kiriku seisukohad elu väärtustamist puudutavates küsimustes, lootes, et see aitab kaasa eluväärtuste töörühmas ja EKN-s ühiste seisukohtade kujundamisele nendes küsimustes, mis võimaldaks kirikul kinnitada oma selget ja ühemõttelist positsiooni elu puudutavates küsimustes ühiskonnas ning astuda samme olukorra parandamiseks.

(more…)

Vastuseks Delfi süüdistustele

15 aprill 2008

Eile, 14. aprillil 2008 avaldas Delfi vihase juhtkirja pealkirja all “Riik küsigu abordivastastelt raha tagasi“, süüdistades Elukultuuri Instituuti Abort.ee-le viidates “äärmuslikkuses”, “ajupesuga piirnevuses”, “radikaalsuses”, ”usulises fanatismis”, “demagoogias”, “faktimoonutustes” ja “objektiivsusest kaugel olemises”.

Siin kohal on toodud täna Delfis avaldatud vastus neile süüdistustele.

Mõned sõnad Abort.ee-st

Eile avaldas Delfi juhtkirja pealkirjaga “Riik küsigu abordivastastelt raha tagasi”. Delfi hinnangul tuleks Sotsiaalministeeriumil portaali loomiseks eraldatud raha tagasi nõuda, kuna riigi vahendeid “ei tohi mingil juhul kasutada äärmuslikus, ajupesuga piirnevas ettevõtmises.”

Lisaks väljenditele “äärmuslik” ja “ajupesuga piirnev” kasutab Delfi portaali Abort.ee ja selle loonud Elukultuuri Instituudi iseloomustamiseks sõnu “radikaalne”, ”usuline fanatism”, “demagoogia”, “faktimoonutused” ja “objektiivsusest kaugel”.

Arvestades, et juhtkiri koosneb vaid viiest napist lõigust, on Abort.ee-le ja Elukultuuri Instituudile suudetud kaela riputada muljet avaldav hulk silte. Seejuures on ootuspärane, et kogu sildistamise juures ei ole toodud välja mitte ühtegi asjaolu, millest äärmuslikkus, ajupesuga piirnevus, radikaalsus, usuline fanatism, demagoogia, faktimoonutused ja objektiivsusest kaugel olemine nähtuksid.

Ainuke portaali Abort.ee sisule viitav kriitika sisaldub seisukohas “On ennekuulmatu, et riigi raha on kasutatud veebikülje loomiseks, mis mõistab hukka pillide ja spiraali kasutamise raseduse vältimiseks.” Kuid kas asjaolu, et see on Delfi jaoks ennekuulmatu, õigustab portaali ja Elukultuuri Instituudi eelkirjeldatud sildistamist? Portaalis on avalikkuse informeerimise eesmärgist lähtudes selgelt kirjutatud, et “mitmetel avaliku arvamuse kohaselt vaid kontratseptiivset ehk inimese eostumist takistavat toimet omavatel vahenditel on tegelikult ka omadus hävitada juba alguse saanud inimelu.”

Nii pillid kui spiraal omavad tõepoolest toimet kutsuda esile emaka limaskesta veresoonte kuivenemine ja seeläbi limaskesta õhenemine, mille tagajärjel muutub emaka keskkond embrüo pesastumise jaoks ebasoodsaks. Tagajärjeks on, et embrüo, mis areneb juba uue eraldiseisva inimorganismina, ei saa emakaseinale kinnituda ja hukkub, kandudes menstruatsiooni käigus naise kehast välja.

Antud faktid ei ole Elukultuuri Instituudi poolt välja mõeldud, samuti ei põhine need kuidagi ühelgi religioossel veendumusel. Neid fakte kinnitab ka nt Eesti Seksuaaltervise Liidu kodulehekülg.

Kui täisealine inimene tahab seejuures abortiivset toimet omavaid “rasestumisvastaseid” vahendeid kasutada, siis ei saa keegi teda keelata. Samuti ei saa keelata kellelgi nende kasutamist heaks mõtteks pidamast. Ometi ei tohiks keegi olla vastu informeerivale püüdlusele, et igaühel oleks tõele vastav arusaam sellest, mida ühe või teise vahendi kasutamine endast reaalselt kujutab.

Eelöeldu kontekstis tuleks aga püstitada põhimõttelisem küsimus, et mis see siis õieti on, mis paneb Delfit Abort.ee-ga silmitsi seistes tagajalgadele tõusma ja irratsionaalselt sildistamisega tegelema. Ehk on see asjaolu, et Abort.ee räägib abordi reaalsusest otse ja ausalt, mitte läbi tavaks saanud eufemismide (nagu “raseduse katkestamine”) ja poliitilise korrektsuse?

Lõpetuseks tahaks juhtida Delfi tähelepanu asjaolule, et meie vabas väljasureva rahvaga riigis kasutatakse iga aasta miljoneid maksumaksja kroone sündimata inimeste abordi läbi tapmiseks. Jah, Haigekassa tasub iga sündimata inimese tapmise protseduuri maksumusest meie kõigi raha kasutades 70% ehk 1578 krooni.

Ehk selle taustal ei ole liiast kasutada kakssada tuhat krooni abordi reaalsuse selgitamiseks ning sündimata inimeste kõige elementaarsema õiguse — õiguse elule — kaitsmiseks. Seda enam, et õiguskantsler Allar Jõks kirjutas juba 2002. aastal oma ametlikus arvamuses, et riigil lasub põhiseadusest tulenev kohustus mitte üksi hoiduda sekkumast sündimata inimeste õigusesse elule, vaid ka seda aktiivselt kaitsta.

Portaali Abort.ee rajajate nimel, Varro Vooglaid

Valmis portaal Abort.ee

7 aprill 2008

Sel nädalal sai valmis Elukultuuri Instituudi seni suurim ettevõtmine — avati infoportaal Abort.ee.

Portaal lähtub eesmärgist informeerida Eesti avalikkust inimese sünnieelse arengu ning abordi reaalsusest. Et sellise informeerimise järele on suur vajadus, nähtub nt asjaolust, et Eesti on üks suurema abortide suhtarvuga riike maailmas (statistika). 2006. aastal tehti Eestis 9 378 aborti. Nõukogude Liidu poolt abordi seadustamisest 1956. aastal on Eestis abordi teel tapetud enam kui 1,5 miljonit sündimata inimest.

Elukultuuri Instituut tänab südamlikult kõiki portaali valmimisele kaasa aidanud inimesi — eriti aga neid, kes oma abordiga seonduvaid kurbasid kogemusi jagasid (lood).

Portaal Abort.ee valmimist toetasid Hasartmängumaksu Nõukogu ja Noored Konservatiivid.

Uus EKI raamat: “Lugabe mul elada!”

30 märts 2008

lubageelada.jpg

Suur heameel on teatada, et valminud on Elukultuuri Instituudi esimene kirjastamisprojekt. Nimelt on nüüdsest eesti keeles saadaval Bernard Nathansoni raamat “Lugabe mul elada! Meelt muutnud abordiarsti teekond surmast ellu”. Tutvustuseks tekst raamatu tagakaanelt:

“Tunnen hästi holokausti, olen seda süviti uurinud ja kaotanud selles ka oma sugulasi. Samuti on mul korralikud teadmised marksismist ja selle verisest pärandist. Kuid abordi valdkonda tunnen ehk sügavamalt kui keegi teine.”

Ligi 20 aasta vältel, mil dr Nathanson abordiarstina töötas ja juhatas suurimat tol ajal tegutsenud abordikliinikut maailmas, tegi ta ise ja tehti tema vastutusel kokku enam kui 75 000 aborti. Teda tunti kui abordikuningat. Seejuures kuulus dr Nathanson Rahvusliku Abordiõiguste Liidu asutajana abordi seadustamise võtmetegelaste hulka USAs. Käesolevas raamatus, mis on osalt vaimne autobiograafia, osalt poliitiline kampaania ja osalt abordiajaloo kroonika, arutleb dr Nathanson põhjuste üle, mis viisid teda abordiäri sügavustesse ja lõpuks sellest välja.

Dr Nathanson meenutab oma varajase meditsiinikarjääri moraalset tühjust, mis võimaldas tal külmavereliselt aborteerida isegi omaenda lapse. Ultraheli tehnoloogia kasutusele võtmise läbi avanenud pilt lootest kui elavast inimesest ning teiselt poolt ausast enesevaatlusest lähtuv vaimne pöördumine kujundasid aga dr Nathansonis aegamööda veendumuse, et abort on sügavalt ebamoraalne nähtus. Sellest algas tema elus uus ajajärk: 1975. aastast on dr Nathanson tegutsenud ühena pro-life liikumise juhtfiguuridest, üritades kord lahti päästetud džinni taas pudelisse püüda.

Raamatu saab osta Elukultuuri Instituudist ning Apollo ja Rahva Raamatu kauplustest.