Archive for the ‘Ajalugu’ Category

Ei tea, kes ta on, aga T-särke müüb ta küll hästi!

4 august 2008

Che Guevara näo tõelisest tähendusest.

T-särgi hooajal on raske mitte märgata seda kummitavat ja fotogeenilist Che Guevara nägu: Barett kommunistliku viisnurgaga, korratud pikad juuksed ja kasimata habe. Teda võib samuti leida kohvitassidelt, vimplitelt ja aluspesult. Just see mustvalge pilt ilusast pahapoisist on Marylandi Kunstikolledži Instituudi sõnul maailma kuulsaim foto.

Inglismaa prints Harry kehastus selleks kuulsaks näoks ühel peol kaks aastat tagasi. Muusik Carlos Santana kandis uhkelt Che Guevara T-särki 2005. aasta Oscarite gaalal . Näitleja Johnny Deppil on tema pilt ühel kaelakeel ning Angelina Joliel on Che Guevara tatoveering, ainult et ta ei ütle kus. See üldlevinud pilt aitas Che Guevaral teenida välja koha ajakirja “Time” kahekümnenda sajandi maailma saja kõige tähtsama inimese pingereas.

(more…)

Advertisements

22. jaanuari tähendusest

22 jaanuar 2008

roewade.jpgTäna, 22. jaanuaril mälestatakse Ameerika Ühendriikides, ent ka mujal maailmas neid kümneid miljoneid lapsi, kes on USA Ülemkohtu 1973. aasta otsuse järel kohtuasjas Roe vs. Wade sünnieelselt tapetud.

Kuupäevadel on võime omandada võimsaid sümboolseid tähendusi. Nende võim on sedavõrd suur, et Euroopas koosnevad mõned tänavanimed, nagu näiteks Rooma 4. Novembri Tee, üksnes mälestusväärsest kuupäevast (4. Novembri Teega mälestatakse Austria alistumist Itaaliale Esimeses maailmasõjas). Ameerika Ühendriikides on sümboolseteks kuupäevadeks 4. juuli 1776 (Iseseisvuspäev), 7. detsember 1941 (Pearl Harbouri ründamine) ja nüüd ka 11. september 2001 (mis ei vaja selgitamist).

(more…)

Orjalaev: inimkonna ajalugu

13 jaanuar 2008

067001823601_aa240_sclzzzzzzz_.jpg

Valgustusaja kõrghetkel veeti kaheksa miljonit orja Aafrikast laevaga Uude Maailma.

“The Slave Ship: A Human History”, Marcus Rediker, Viking, 448 lk, ISBN: 0670018236

Antud teose autor Marcus Rediker, kes on Pittsburgi Ülikooli ajalooprofessor, tunnistab, et seda “raamatut oli valus kirjutada.” See ei ole üllatav, sest orjakaubandusel ei ole pehmendavaid asjaolusid. Ka raamatu lugemine ei ole olnud mugav. Erinevalt näiteks Briti Impeeriumi loost, mille puhul saab vaielda nii heade kui halbade külgede üle (isegi praegusel anti-imperialistlikul ajal), ei õigusta miski iialgi ühe inimese orjastamist teise poolt. Nelisada aastat riisusid jõukad Lääne riigid — eriti inglased — Aafrika läänerannikult “musta kulda”: pärismaiste hõimude mehi, naisi ja lapsi, kes rööviti ja sunniti ahelates marssima orjalaevadele, millega nad Ameerika ja Kariibi mere piirkonna istandustesse veeti. See aitas rõhujatel rikastuda ja rõhutute riikidel vaesestuda — selline on pärand, mis on jätnud sügavad armid mõlemale poole Atlandi ookeani.

(more…)