Archive for the ‘Filosoofia’ Category

UUS RAAMAT: Surmakultuuri arhitektid

21 märts 2012

Meil on väga hea meel teatada, et valminud on raamat “Surmakultuuri arhitektid”. Raamat valmis Elukultuuri Instituudi kõige mahukama ja suurimat pingutust nõudnud kirjastamisprojekti tulemusena. Raamatuesitlus toimub esmaspäeval, 2. aprillil kell 18.00 VHK Gümnaasiumi teatrisaalis.

Esitluse raames saab raamatu soetada väga soodsa hinnaga, eriti ostes mitmekaupa (1 eks – 10€; 3 eks – 25€; 5 eks – 35€; 10 eks – 60€; raamatupoe juurdehindlusega hakkab raamat tõenäoliselt maksma mitte vähem kui 17€). Loodame, et kasutate antud võimalust ühelt poolt selleks, et levitada raamatut sõpradele-tuttavatele-õpilastele kinkides selle sisuks olevat sõnumit, ja teiselt poolt selleks, et toetada Elukultuuri Instituudi püüdlust anda edaspidigi välja kirjandust, millele tuginedes kasvatada järeltulevates põlvedes nii isikliku kui ka ühiskondliku hüvelise elu aluseks olevate kõige olulisemate tõdede mõistmist.

“Surmakultuuri arhitektide” autorid Benjamin Wiker ja Donald DeMarco kirjutavad raamatu sissejuhatuses oma teose kohta järgmist:

“Paljud rooma paganlikud tavad ⎯ ja just need, mille esimesed ristiusku pöördunud inimesed pidid kõrvale heitma kui surmateele juhtijad ⎯ on saanud jälle kaas-aegse kultuuri osaks. […] Mis seletus on sellisel võimsal tagasipöördumisel tumeda paganliku kõlbluspraktika juurde pärast nii paljusid sajandeid kristlikku kultuuri? Vastus on, et esile on kerkinud uus ettekujutus inimeseks olemisest, uut tüüpi paganlus, ja sellel on oma kindlad arhitektid, kes on teadlikult ehitanud olemasoleva krist-liku kultuuri sisse uue kultuuri ning püüavad sellega hävitada ja asendada kristlikku kultuuri. Need, kes ehita-vad sellise ettekujutuse kohaselt, ongi surmakultuuri arhitektid.”

Raamatus on vaatluse all kahekümne kuue viimase kahe sajandi jooksul Lääne kultuuriruumi tuge-valt mõjutanud inimese elu ja ideed ning nende vahelised seosed. Teiste seas on fookuses Arthur Schopenhauer, Friedrich Nietzsche, Charles Darwin, Karl Marx, Jean-Paul Sartre, August Comte, Sigmund Freud, Alfred Kinsey ja Margaret Sanger.

Varro Vooglaid kirjutab raamatu eessõnas:

Antud raamat näitab selgesti, et ideedel on tagajärjed ning et halbadel ideedel võivad olla kujutelda-matult rängad tagajärjed. Et neutraalseid ideid ega maailmavaadet ei eksisteeri, lasub igal inimesel ja kogu ühiskonnal kaalukas vastutus tõsiselt järele mõelda, milliseid ideid me oma sõnades ja tegudes toetame ja järgime. Eriti kaalukas vastutus lasub kõigil, kes on teistele eeskujuks ja õpetajaks. Loodan, et käesolev raamat aitab seda vastutust teadvustada ja kanda.

Raamatut soovitab ka prof Tõnu Lehtsaar, kes kirjutab teose tagakaanel:

Käesolevas raamatus on näidatud, kuidas erinevad ideed mõjutavad inimsuhteid, ühiskonda ja kultuuri. Paljud eriilmelised mõttesuunad on koondatud ühe nimetaja alla, mida autorid nimetavad surmakultuuriks. Soovitan raamatut kõigile, kes püüavad mõista kaasaegses maailmas toimuvat.

Südametunnistus kuulub inimeseks olemise juurde

5 november 2009

SD kaanepiltEnn Auksmann

Elukultuuri Instituut on kirjastanud raamatu «Südametunnistusest», mis sisaldab kahte Joseph Ratzingeri (paavst Benedictus XIV)  esseed.

«Südametunnistus ja tõde» ilmus algselt 1991, «Piiskopid, teoloogid ja moraal» 1984. Esseed erinevad veidi stiililt ja teemakäsitluse: esimene on konkreetsem, teine üldisem ja püstitatud teema erinevaid tahke mitte niivõrd avav, kui markeeriv või lausa kompiv. Kogumiku terviklikkuse huvides oleks võinud esitada esseed õiges ajalises järgnevuses. Soovitangi alustada lugemist teisest esseest.

Lähtudes Jumala tahtest

«Piiskopid, teoloogid ja moraal» lähtub küsimusest, milline peaks olema piiskoppide kui kiriku õpetusameti kandjate ning moraaliteoloogide koostöö ja vahekord. Esmalt arutletakse selle üle, mis kujundab moraali; milliselt aluselt lähtudes jõutakse moraali tundmiseni ja võidakse teha õigeid otsuseid. Selles seoses käsitletakse südametunnistuse rolli, tõdedes, et nagu moraal on sagedasti kuulutatud vaid kokkuleppeks või otstarbekuse küsimuseks, mõistetakse tihtipeale ka subjektiivset südametunnistust suveräänse ning absoluutsena.

(more…)

Ilmus kardinal Joseph Ratzingeri (paavst Benedictus XVI) raamat “Südametunnistusest”

2 november 2009

SD kaanepilt

Meil on suur heameel teada anda, et ilmunud on EKI värskeim publikatsioon, kardinal Joseph Ratzingeri ehk tänase paavst Benedictus XVI kirjutatud pisike raamat nimega “Südametunnistusest”. Raamat, mis koosneb kahest temaatilisest esseest, on müügil suuremates raamatupoodides ja Elukultuuri Instituudis (ilma raamatupoodide ebamõistlikult suure juurdehindluseta).

* * *

Kas kellegi südametunnistus saab olla ekslik?

Mõned inimesed peavad südametunnistust eksimatuks. Kuid kas ei pea ka nemad tunnistama, et inimestel ei tohiks olla voli teha, mida iganes nad soovivad – nt mõrvata, varastada ja valetada – üksnes põhjusel, et nende süda metunnistus kiidab selle käitumise heaks?

Kui eksisteerib moraalne tõde, ei saa südametunnistus olla eksimatu, kirjutab kardinal Joseph Ratzinger, tänane paavst Benedictus XVI. Teisisõnu, südametunnistust saab eksimatuks pidada üksnes tõelise hea ja halva olemasolu eitades ning tunnistades, et isegi genotsiidi või massimõrva pole võimalik tõelise kurjuse ilminguna hukka mõista.

Kui südametunnistus võib olla ekslik, siis peab eksisteerima mingisugune moraalne tõde, midagi, mis on tõeliselt õige, ja midagi, mis tõeliselt halb. Samas peab meil olema võimalus nende eristamiseks – võimalus parandada oma südametunnistust nõnda, et suudaksime igas olukorras heal ja kurjal vahet teha. Kuidas me teame tõde, mida meie südametunnistus peaks järgima? Kuidas parandada ekslikku südametunnistust?

Need on mõned väga olulistest küsimustest, millele keskendub paavst Benedictus XVI käesolevas pisikeses raamatus sisalduvas kahes essees.

Kas lapsi saab teha?

8 september 2009

three_children

Richard Stith

Miks on nii paljudel inimestel raske näha arenevas lootes inimest?

2005. aasta detsembris ilmus ajalehes New York Times sotsioloog Dalton Conley’ arvamusartikkel, kus ta väitis, et “enamik ameeriklasi … peab loodet valmivaks inimeseks. Selles laialt levinud arusaamas, mille järgi embrüo ja loode on midagi “konstrueeritavat”, peitub võti mõistmaks, miks headele inimestele võivad pro-life argumendid tunduda kas absurdsed või mitteratsionaalsed, näiteks religioossed argumendid, ja seda eriti embrüonaalsete tüvirakkude uuringute kontekstis. Ettekujutus, et inimene konstrueeritakse, aitab selgitada ka seda, miks USA vabariiklasest presidendikandidaat John McCain on saanud toetada korraga nii õigust elule alates viljastumisest kui ka embrüonaalsete tüvirakkude uuringuid. (more…)

Uus Benedictus uuel pimedal ajastul

19 august 2009

Paavsti viimane entsüklika on tema järjekordne lahing sõjas meie kultuuri õõnestava moraalse relativismi vastu.

Dr Thaddeus J. Kozinski 

Võin kihla vedada, et paljudele, kes elasid pimedal keskajal, ei tulnud kunagi mõttessegi, et kõnealune ajastu oleks kuigi pime olnud, ning et Rooma impeeriumi allakäigu ja lagunemise ajal elanud ei märganudki ilmselt, et see on kiirelt alla käimas, lagunemisest rääkimata. Kuna Minerva öökull lendab vaid hämaras ning tagantjärele tarkus on kõige kindlam, näib nii ajaloo kui inimloomuse kõigutamatu seadus olevat, et inimene tunneb „ajastu märgid“ ära alles pärast selle ajastu möödumist.

PopeBenedictXVI

Üks tänapäeva nutikamaid „märkide lugejaid“ on valitsev paavst. Siin on üks paavst Benedictus XVI jahmatamapanev, ent samas täpne tähelepanek: “Me liigume relativismi diktatuuri suunas, mis ei tunnista millegi kindel olemist ning mille kõrgeimaks eesmärgiks on igaühe enda ego ja enda ihad.“ Kui lubate mul panna see vähem filosoofilisse vormi, siis ütleb Püha Isa meile, et Lääne kultuur on langemas barbarismi.

(more…)

Darwini müüt

12 august 2009

DarwinmythCharles Darwin oli lahke ja viisakas mees, ent tema arusaam evolutsioonist viis sotsiaalse darvinismi ja natsismini.

Kuna sel aastal tähistatakse Charles Darwini 200-ndat sünniaastapäeva ja tema raamatu “Liikide päritolust” (Origin of the Species) 150-ndat aastapäeva, on Darwini kohta toodetud palju ülistavat materjali. Tihti üritatakse maalida pilti Darwinist kui sekulaarsest pühakust. 

Üks uhiuus elulooraamat on aga valmis küsima raskeid küsimusi Darwini elu ja õpetuste kohta. Benjamin Wikeri raamat „Darwini müüt“ on biograafiline sketš Charles Darwinist, mis uurib nii kõnealust meest ja tema mõtlemist kui ka tema mõju. Raamatus uurib Wiker lähemalt mitmeid müüte, mis Darwini ümber on üles kerkinud.

Üks suurematest nende müütide seas on arusaam, et darvinism on sama, mis evolutsioon ja et evolutsiooni mõiste pärineb Darwinilt. Tegelikult oli evolutsiooni idee olnud õhus juba paar põlvkonda enne Darwinit, ka tema enda perekonnas. Tema vanaisa Erasmus käis selle idee välja, just nagu ka mitmed teised mõtlejad ja teadlased enne Charlesi.

Wiker tuletab meile meelde, et Darwini tõeline originaalsus seisnes selles, et ta asus teadlikult looma teooriat evolutsioonist, milles puudub jumal. Paljud lähedased sõbrad ja liitlased – nagu Gray, Lyell ja Wallace – ei olnud selle koha pealt Darwiniga nõus. Nad kritiseerisid ka seda, millist tähtsust omistas Darwin looduslikule valikule ja juhtisid tähelepanu teistele suurtele vigadele tema teoorias.

(more…)

Inimsus on ülehinnatud!?

15 detsember 2007

natural_selector10.pngKui elu on mõttetu, tundub selle lõpetamine ainsa mõtteka lahendusena. Seejuures kinnitavad hiljutised sündmused Jokelas, et tung mõttetut elu hävitada ei pruugi piirduda „vaid” enese tapmisega. Elan Helsingis otse Meilahti haigla kõrval, kus suri koolimõrvale järgnenud ööl ka Pekka-Eric Auvinen. Kuigi möödunud sündmused on niivõrd õõvastavad, et inimesi valdab pigem soov kõik unustada ja eluga edasi minna, tuleb mõte tahes-tahtmata nende juurde tagasi, et mõista selle manifesti (sest seda see tegu ju oli) tagamaid.

Kogu avalikkusele teadaolev info viitab sellele, et tegu oli äärmiselt põhimõttekindla isikuga, kes püüdis ühiskonnale midagi öelda. Ta valis oma sõnumi edastamiseks ka kõige võimsama meediumi – vere -, ja hoolitses selle eest, et edastatav teade oleks kõigile kättesaadav. Kuivõrd sõnumi edastamise hinnaks oli edastaja enese elu, ei ole kahtlust, et Auvinen pidi oma manifesti õigsuses jäägitult veendunud olema.

Erinevalt levinud tõlgendusest leian, et tegu ei olnud mitte psühhopaadi, vaid intelligentse noormehega, kes viis loogilise lõpuni teatud ühiskonnas valitsevad väärastunud ideed. Järgnevas mõtestan kolme laialt aktsepteeritud eeldust, mida tunnistades tuleb Auvineni tegu pidada igati loogiliseks lahenduseks.

Loe edasi siit.

Artikli autor on Helena Vooglaid.

Taasavastatud voorused

19 november 2007

aristotele11.jpgPeale aastakümneid kestnud varjutust leitakse kaasaegses psühholoogias taas, et õnn tuleneb vooruslikult elamisest.

Kaks tänapäeva psühholoogia tuntuimat kuju keskenduvad oma töös vooruste kujundamisele. Nende töö kinnitab aristotellikku nägemust iseloomust ― nägemust voorustest kui headest harjumustest, mis viivad inimisiku täiustumiseni. Voorustepõhine mudel oli peaaegu 2500 aastat Lääne kultuuriruumis kasvatuse alusmüüriks … kuni laste kasvatamisel mõnekümne aasta eest rada kaotati.

(more…)