Archive for the ‘Intervjuu’ Category

Liberaalne akadeemik Edward Green: Paavstil on AIDSi ja kondoomide osas õigus

29 juuli 2009

Harvardi professori Edward Greeni sõnul räägib paavst Benedictus XVI sajandi katku vastu võitlemisest Aafrikas tõtt: truudus ja karskus on paremad relvad kui preservatiivid.

African mother

Foto: Rodolfo Casadei

Oma viimase visiidi ajal Aafrikasse ütles paavst Benedictus XVI ajakirjanikele: „Kondoomide levitamine ei ole lahendus AIDSi probleemile, vastupidi, see teeb olukorra hullemaks.“ Meditsiiniajakirja The Lancet juhtkiri vastas paavsti sõnadele, nimetades neid „ennekuulmatuks ning äärmiselt ebakorrektseks.“ Tuginedes teie kogemustele antud valdkonnas, kas paavstil on õigus või mitte?

Nagu ma olen öelnud Washington Postis ja mujalgi, on paavstil põhimõtteliselt õigus – Aafrika osas. Oleks lihtsam, kui me piirame oma vestluse Aafrikaga, kuna see on koht, kuhu paavst oli teel ning millest ta rääkis. Pole mingeid tõendeid, et kondoomidest on HIV-i nakatumiste vähendamiseks mõeldud terviseorganisatsioonide sekkumises mingit kasu olnud. Seda on pisut raske mõista. Üksikisiku puhul võib igakordne kondoomide kasutamine nii tihti, kui võimalik, olla mõistlik, et vähendada HIV-i nakatumise võimalikkust. Kuid me räägime programmidest, suurtest pingutustest, mis kas töötavad või kukuvad läbi riikide või populatsiooni tasemel. Kaalukad artiklid, mis on avaldatud ajakirjades Science, The Lancet, British Medical Journal ja isegi Studies in Family Planning alates 2004. aastast, on seda asjaolu kinnitanud. Esmakordselt kirjutasin ma kondoomide asemel karskusele rõhumisest aastal 1988 raamatus „AIDS Aafrikas“.

Kondoomid ei tööta, kuna inimesed ei kasuta neid järjepidavalt, kuna neid ei kasutata kedagi tundma õppides ning kuna nad toovad endaga kaasa petliku turvatunde, lastes inimestel võtta suuremaid riske, kui nad kondoomideta võtaksid. Samuti pööravad nad tähelepanu kõrvale paremini toimivatelt ennetamise võimalustelt, nagu truuduse propageerimine.

(more…)

Advertisements

Surmakultuur ja selle arhitektid

20 jaanuar 2008

acd.gif

Dr Benjamin D. Wiker — raamatu “Surmakultuuri arhitektid” autor, seitsme lapse isa ja Dicovery Institute’i vanemteadur — esines 2006. aasta septembris festivalil TriaLogos ja selgitas oma ettekannetes elukultuuri ja surmakultuuri olemust. Terve Mõistuse Sündikaat tegi dr Wikeriga intervjuu.

 

Te räägite “surmakultuurist” ja “elukultuurist”, kas te võiksite selgitada, mida need mõisted tähendavad ja mis on ühe või teise kultuuri põhitunnused?

Sellele juhtis hiljuti tähelepanu paavst Johannes Paulus II oma entsüklikas, kus ta neid termineid kasutas, aga nad on välja kasvanud Vanast Testamendist, kus Joosua, kes on minemas pühale maale, ütleb juutidele “kumba te teenite? Kas te teenite elu või teenite surma”, ehk kas teenite Jumalat või kaananlasi, kes olid paganad kõige hullemas tähenduses, ropud vägivaldsed inimesed. Lähemal tänapäevale on sellest juttu esimese sajandi dokumendis nimega Didache, tegu on katekismusega, mis mõeldud paganakultuurist tulnud pöördunutele. See pole mõeldud juutidele. Seal öeldakse: vali juba täna kas elu tee või surma tee. Väga selge valik, pole olemas mingeid halle toone valge ja musta vahel. Seal kasutatakse sõna tee — ehk vali, mis teed sa käid. Ja seal on väga selgelt välja toodud, mida tähendab surma teed käimine just selle kaudu, mis on keelatud. Kui vaadata seda nimekirja, siis seal on kirjas: ära mõrva, ära ole pedofiil — mis tähendab homoseksuaalsust –, ära varasta. Aga seal öeldakse ka, et ära tee aborti oma lastele või tapa oma vastsündinuid. Huvitav on märkida, et seal öeldakse ka: ära käi läbi inimestega, kes segavad mürke. Mida see sel aja perioodil tähendab, on rasestumisvastased vahendid.

(more…)