Archive for the ‘Naiste õigused’ Category

Õigustades enese olemasolu

25 september 2009

Elderly CareValik oma elu loomuliku lõpuni elada osutub peagi sama ebapopulaarseks kui hoidumine abordist.

Olete ehk märganud, et eutanaasia/abistatud enesetapu teema on hoogu kogumas. Pean eriliselt silmas asjaolu, et paistab nagu läheneksime avalikus arutelus olulisele murdepunktile, mida ületades muutub varem šokeerivalt mõjunud idee toetajate kaitsev hoiak ründavaks.

Võtkem illustratiivseks näiteks lugejakiri Alexander McKay’lt Calgaryst, mis avaldati ajalehe National Post 22. juuli väljaandes. Hr McKay argumenteerib abistatud enesetapu poolt veendumusega, mis ei näe omaks võetud tõekspidamistes midagi vaieldavat. Arusaam, mille kohaselt üksikisikul on õigus mitte ainult kontrollida ajahetke, mil tema elu siin maa peal lõpeb, vaid ka õigus ühiskonna kaassüüle tahtlikult valitud surmas, on saanud selle rahuliku ja enesekindla hoiaku osaks, millega hr McKay põhjendab soovi “kaaluda oma variante“, kui tema “imelises elus” jõuab kätte viimane aastaaeg oletatavalt koos nõtruse ja kannatustega.

(more…)

Advertisements

Valmis portaal Abort.ee

7 aprill 2008

Sel nädalal sai valmis Elukultuuri Instituudi seni suurim ettevõtmine — avati infoportaal Abort.ee.

Portaal lähtub eesmärgist informeerida Eesti avalikkust inimese sünnieelse arengu ning abordi reaalsusest. Et sellise informeerimise järele on suur vajadus, nähtub nt asjaolust, et Eesti on üks suurema abortide suhtarvuga riike maailmas (statistika). 2006. aastal tehti Eestis 9 378 aborti. Nõukogude Liidu poolt abordi seadustamisest 1956. aastal on Eestis abordi teel tapetud enam kui 1,5 miljonit sündimata inimest.

Elukultuuri Instituut tänab südamlikult kõiki portaali valmimisele kaasa aidanud inimesi — eriti aga neid, kes oma abordiga seonduvaid kurbasid kogemusi jagasid (lood).

Portaal Abort.ee valmimist toetasid Hasartmängumaksu Nõukogu ja Noored Konservatiivid.

Halastamatuim lõige

26 veebruar 2008

scarf_1.jpg

Naiste ümberlõikamine on pöörane, kuid samas on seda ka suur osa Läänes naistele osaks saavast kohtlemisest.

Oleme Läänes harjunud mõttega, et ühiskonda — kultuuri, tsivilisatsiooni — saab hinnata selle järgi, kuidas koheldakse naisi. Aastakümned feminismi on õpetanud meid patriarhaalse võimu jäänukitele jõuliselt reageerima. Ammu enne seda valitses meil naiste austamise traditsioon, mis väljendus rüütellikus käitumises — nagu ka hilisemate sajandite paternalistlikes liialdustes — ja mis püsib ebamugavas suhtes feminismiga elus ka täna.

Ei pea aga olema eriti rüütellik ega ka feminist, et pidada eelmisel nädalal New York Times’i artiklis kirjeldatud naiste ümberlõikamist jälkuseks. Piisab teadmisest, et väikestele tüdrukutele saab osaks säärane täiesti mittevajalik, sissetungiv ja piinarikas protseduur, mis võib mõjutada nende tervist ja õnne, et täiesti tavaline inimene raevu satuks.

(more…)

Tagasihoidlik ettepanek

9 detsember 2007

niqab.jpgHijab’i kandmine ei kaitse tingimata moslemi naisi ega garanteeri neile väärikust.

Noore moslemi naisena hijab’i kandes pidasin seda päris lahedaks. Tundsin end kaitstuna, kombeka ja naiselikuna. Enam ma nii ei tunne, sest olen saanud kristlaseks ning näinud suurema selgusega moslemite naistesse suhtumise varjukülgi. Seepärast olengi üllatunud teada saades, et hulk Lääne naisi pöörduvad islami usku ja võtavad omaks mitte üksnes hijab’i, mis katab pea ja õlad, vaid ka burqa, mis katab kogu keha, välja arvatud käed ja näo, ja isegi niqab’i, mis jätab katmata vaid käed. “Olen leidnud, et selle kandmine annab jõudu. Ma armastan seda. See on avaldus: Olen moslem ja sellised on mu uskumused,” ütleb üks islamiusku pöördunud austraallanna.

(more…)