Archive for the ‘Religioon’ Category

Kirikute põletamisest (mängult) ja Jumala mõnitamisest (naljaga pooleks)

17 november 2009

Varro Vooglaid

Mõne nädala eest tõid Asko Künnap ja Andrus Kivirähk välja tänaseks juba tuhandeid müüdud ja nii müügirekordeid purustanud lauamängu, milles on üheks punktide kogumise võimaluseks kirikute põletamine ja kloostrite rüüstamine.

Kui mõned kristlased väljendasid kristluse-viha ka luuletustesse valanud Künnapile mänguga seoses pahameelt, vastas viimane põlglikult, et „tegelikult ei ole mul mitte midagi sakraalsete arhitektuurimälestiste vastu, sest neid saab lõppeks kasutada kontserdisaalide, muuseumide või kõrtsidena.“

Kristluseviha – ainuke sallitud vihkamise vorm?

Ei ole raske arvata, mis juhtuks, kui keegi levitaks lauamängu, milles saaks punkte nt homoklubide rüüstamise või sünagoogide põletamise eest. Suure tõenäosusega langeksid mängu autorid avalikkuse põlu alla ning avalik võim käsiks üllitise müügilt kõrvaldada. Ei ole sugugi välistatud, et prokuratuur algataks mängu autorite ja levitajate suhtes karistusseadustiku §-le 151 (vaenu õhutamine) toetudes krimininaalmenetluse.

Erinevalt homo- ja juudivihast näib kristluse-viha olevat aga igati sallitud ja sellega nõustumine või leppimine isegi nn avatud mõtlemisega kultuursete inimeste ringi kuulumise tingimus. Seda järeldust kinnitab tõsiasi, et käesolevat teksti ei nõustunud avaldama ei ajaleht Postimees ega Eesti Päevaleht.

(more…)

Südametunnistus kuulub inimeseks olemise juurde

5 november 2009

SD kaanepiltEnn Auksmann

Elukultuuri Instituut on kirjastanud raamatu «Südametunnistusest», mis sisaldab kahte Joseph Ratzingeri (paavst Benedictus XIV)  esseed.

«Südametunnistus ja tõde» ilmus algselt 1991, «Piiskopid, teoloogid ja moraal» 1984. Esseed erinevad veidi stiililt ja teemakäsitluse: esimene on konkreetsem, teine üldisem ja püstitatud teema erinevaid tahke mitte niivõrd avav, kui markeeriv või lausa kompiv. Kogumiku terviklikkuse huvides oleks võinud esitada esseed õiges ajalises järgnevuses. Soovitangi alustada lugemist teisest esseest.

Lähtudes Jumala tahtest

«Piiskopid, teoloogid ja moraal» lähtub küsimusest, milline peaks olema piiskoppide kui kiriku õpetusameti kandjate ning moraaliteoloogide koostöö ja vahekord. Esmalt arutletakse selle üle, mis kujundab moraali; milliselt aluselt lähtudes jõutakse moraali tundmiseni ja võidakse teha õigeid otsuseid. Selles seoses käsitletakse südametunnistuse rolli, tõdedes, et nagu moraal on sagedasti kuulutatud vaid kokkuleppeks või otstarbekuse küsimuseks, mõistetakse tihtipeale ka subjektiivset südametunnistust suveräänse ning absoluutsena.

(more…)

Ilmus kardinal Joseph Ratzingeri (paavst Benedictus XVI) raamat “Südametunnistusest”

2 november 2009

SD kaanepilt

Meil on suur heameel teada anda, et ilmunud on EKI värskeim publikatsioon, kardinal Joseph Ratzingeri ehk tänase paavst Benedictus XVI kirjutatud pisike raamat nimega “Südametunnistusest”. Raamat, mis koosneb kahest temaatilisest esseest, on müügil suuremates raamatupoodides ja Elukultuuri Instituudis (ilma raamatupoodide ebamõistlikult suure juurdehindluseta).

* * *

Kas kellegi südametunnistus saab olla ekslik?

Mõned inimesed peavad südametunnistust eksimatuks. Kuid kas ei pea ka nemad tunnistama, et inimestel ei tohiks olla voli teha, mida iganes nad soovivad – nt mõrvata, varastada ja valetada – üksnes põhjusel, et nende süda metunnistus kiidab selle käitumise heaks?

Kui eksisteerib moraalne tõde, ei saa südametunnistus olla eksimatu, kirjutab kardinal Joseph Ratzinger, tänane paavst Benedictus XVI. Teisisõnu, südametunnistust saab eksimatuks pidada üksnes tõelise hea ja halva olemasolu eitades ning tunnistades, et isegi genotsiidi või massimõrva pole võimalik tõelise kurjuse ilminguna hukka mõista.

Kui südametunnistus võib olla ekslik, siis peab eksisteerima mingisugune moraalne tõde, midagi, mis on tõeliselt õige, ja midagi, mis tõeliselt halb. Samas peab meil olema võimalus nende eristamiseks – võimalus parandada oma südametunnistust nõnda, et suudaksime igas olukorras heal ja kurjal vahet teha. Kuidas me teame tõde, mida meie südametunnistus peaks järgima? Kuidas parandada ekslikku südametunnistust?

Need on mõned väga olulistest küsimustest, millele keskendub paavst Benedictus XVI käesolevas pisikeses raamatus sisalduvas kahes essees.

Uus Benedictus uuel pimedal ajastul

19 august 2009

Paavsti viimane entsüklika on tema järjekordne lahing sõjas meie kultuuri õõnestava moraalse relativismi vastu.

Dr Thaddeus J. Kozinski 

Võin kihla vedada, et paljudele, kes elasid pimedal keskajal, ei tulnud kunagi mõttessegi, et kõnealune ajastu oleks kuigi pime olnud, ning et Rooma impeeriumi allakäigu ja lagunemise ajal elanud ei märganudki ilmselt, et see on kiirelt alla käimas, lagunemisest rääkimata. Kuna Minerva öökull lendab vaid hämaras ning tagantjärele tarkus on kõige kindlam, näib nii ajaloo kui inimloomuse kõigutamatu seadus olevat, et inimene tunneb „ajastu märgid“ ära alles pärast selle ajastu möödumist.

PopeBenedictXVI

Üks tänapäeva nutikamaid „märkide lugejaid“ on valitsev paavst. Siin on üks paavst Benedictus XVI jahmatamapanev, ent samas täpne tähelepanek: “Me liigume relativismi diktatuuri suunas, mis ei tunnista millegi kindel olemist ning mille kõrgeimaks eesmärgiks on igaühe enda ego ja enda ihad.“ Kui lubate mul panna see vähem filosoofilisse vormi, siis ütleb Püha Isa meile, et Lääne kultuur on langemas barbarismi.

(more…)

Euroopa tuleviku määrab islam või kristlus

18 august 2009

Veiko Vihuri

Kuue aasta eest toetasid teiste seas paljud kristlased Eesti astumist Euroopa Liitu. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik võttis koguni juhtkonna tasandil vastu toetusavalduse. Tõsi, EL-iga ühinemise aadressil kostus ka kriitikat, peamiselt vabakoguduste poolt, aga see ei jäänud domineerima. Tõenäoliselt lähtuti (pette)kujutlusest, et liitutakse taas kristliku Euroopaga, kus kirikul ja usul on suurem roll kui ateismist ja usuvastasest propagandast ajupestud Eestis.

Vahel armastavad poliitikud nüüdki veel rõhutada, et Euroopa ühisväärtused baseeruvad kristlusel. Isegi Suurbritannia praegune peaminister Gordon Brown – šoti presbüterliku vaimuliku poeg – väitis, et tema riik on endiselt kristlik. Kristlikest väärtustest kõnelevad meelsasti ka mõned Eesti poliitikud. Kuid mingit kristlikku Euroopat ühise väärtuste- ja kultuuriruumi mõttes ei ole enam ammu olemas. Kirikutornid linnapanoraamis ei tee ühiskonda ja selle elukorraldust kristlikuks. Nüüdisaegne Euroopa on humanistlik projekt, kus kõigi asjade mõõt on inimene ning tema väikesed maised rõõmud ja vajadused.

(more…)

Paavst Paulus VI ja entsüklika Humanae Vitae – lühike sissejuhatus

28 juuni 2009

HUMANAE-VITAE19. juunil ilmus eesti keeles esmakordselt paavst Paulus VI poolt 1968. aastal välja antud ning kohe palju protesti kohanud entsüklika Humanae Vitae (“Inimelu edasiandmisest”). Aitamaks luua selle prohvetliku ja 40 aastat pärast avaldamist endiselt vägagi aktuaalse entsüklika mõistmiseks vajalikku konteksti, kirjutas filosoof Markus Järvi järgneva lühikese sissejuhatuse.

Markus Järvi

Kiriku ajaloos on korduvalt tulnud ette hetki, kus väline ja seesmine surve sunnivad teda defineerima ja selgitama Kristuselt apostlite kaudu edasi kandunud igavest õpetust. Doktriin, mis on implitsiitselt sisaldunud Kristuse ja apostlite kuulutuses ning Pühakirjas ehk Kiriku Traditsioonis tervikuna, saab sellisel viisil eksplitsiitse ja autoriteetse väljenduse. Paavstiga ühenduses olevate kirikukogude või paavstide endi poolt vormistatuna on niimoodi leidnud oma väljundi dogmad.

Kui tavaliselt tekivad doktrinaarsed vaidlused olukorras, kus mõne kindla õpetuse eksplitsiitne kirikupoolne vormistus pole veel teoks saanud ja sellega avaneb mõnele kristlasele vähemalt teoreetiline võimalus valele teele kalduda, siis Humanae Vitae kirjutamisele eelnenud olukord on mõneti teistsugune.

Juba pea kaks tuhat aastat olid Kiriku õpetuses kajastunud väga selgelt moraalinormid, mis suhtusid hukkamõistvalt sündimata inimelu tapmisesse abordi teel ja inimese poolt toodetud kontratseptiivsete vahendite kasutamisse. Seda õpetust olid korranud ka 20. sajandi paavstid. Mainimata ei saa jätta näiteks 1930. aastal ilmunud Pius XI entsüklikat Casti Connubii (Kristlikust abielust). Kristlik rahvas oli eelnevatel sajanditel neid õpetusi järginud ning neile toetudes oli aastasadade vältel üles ehitatud elujõuline ja eluandev kultuuriruum.

(more…)

Mis vahet seal on?

16 juuni 2009

nogaymarriageOmasooliste “abielu” toob kaasa muutusi ka laiema üldsuse jaoks, eriti juhul, kui asja taga on riigi rusikas.

Patrick Thompson

“Mis tähtsust on sinu jaoks sellel, et kaks meest või kaks naist omavahel abielluvad?” Nii kõlab samasooliste “abielu” pooldajate lemmiklause.

Minu jaoks on sel tõtt-öelda tähtsust kaunis vähe, kuna olen katoliiklane. Minu abielu on sakramentaalne liit: see on Jumala silmis püha. Riigil on asjasse vähe pistmist ning “abielu” kahe mehe või kahe naise vahel on minu silmis sama kehtiv kui kahe joodiku kiirpulm Las Vegase „armastuse kabelis”; teisisõnu – üldse mitte kehtiv.

Ent miski ütleb mulle, et see vastus ei rahuldaks samasooliste “abielu” seadustesse suruvaid homoaktiviste, kuna vaatamata nende loosungile „ela ja lase elada” näib nende tõeline modus operandi olevat “ela nagu ma ütlen või saad tunda riigi rusikat”.

(more…)

AIDS ja katoliku Kiriku poolt ähvardav “oht”

18 mai 2009

condomsBernardo Cervellera

Kondoomid ei kõrvalda AIDSi nuhtlust, vaid muudavad selle hullemaks — seda räägib nii Rooma paavst kui teadus ning seda kinnitavad andmed Lõuna-Aafrikast, Ugandast, Taist ning Filipiinidelt. Paavstivastaste rünnakute taga on neo-kolonialistlik pro-seksuaalne revolutsiooniline kuluaarpoliitika, mida taotlevad huvigrupid ÜROs ning Euroopa liidus.

Rooma (AsiaNews) – “Seda probleemi (AIDS) ei saa lahendada kondoomide jagamisega; vastupidi, sellega riskime asja hullemaks teha,” ütles paavst. Selle seisukoha esitamise järel on teda kritiseeritud kogu maailmas väidetava tundlikkuse puudumise tõttu selle traagilise epideemia osas, mis on mõjutamas suurt osa maailmast, eriti Aafrikat.

Hollandi arendus- ja koostööminister Bert Koenders ütles, et paavsti märkused on “erakordselt kahjulikud ning tõsised” ja “muudavad olukorra hullemaks”. Prantsuse välisminister ütles, et paavst Benedictus XVI sõnad “panevad ohtu rahvatervise poliitika ning inimelu kaitsmise kohustuse”. Saksa tervishoiuminister ütles, et oleks “vastutustundetu” keelata “vaesemaile vaestest” kondoomide kasutamine.

Nii palju (võlts)humanismi Euroopa valitsuste esindajatelt on eriti irratsionaalne ja ebateaduslik. Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni AIDSi agentuuri (UNAIDS) 2003. aastal tehtud uuring näitas, et kondoomid on ebaeffektiivsed HIVi vastu kaitsmisel keskmisel 10 protsendil juhtudest. Teistes uuringutes on kaitse läbikukkumise määr olnud koguni kuni 50 protsenti.

Dr Somchai Pinyopornpanich, Bangkoki Haiguste Kontrolli Osakonna asejuhataja ütles, et Tais on 46.9 protsenti meestest ning 39.1 protsenti naistest, kes kasutavad kondoomi, nakatunud HIV-AIDSi.

Paavsti väidet, et “me riskime asja hullemaks teha” toetab statistika. Maades, nagu Lõuna-Aafrika, kus on ÜRO, EL-i ning valitsusväliste organisatsioonide toetusel omaks võetud “turvaseks” ning kondoomide lai kasutamine, on AIDSi levik plahvatuslikult suurenenud. Seevastu maades, kus on propageeritud seksuaalset karskust ning truudust, on nakatumise määr vähenenud.

(more…)

Notre Dame’i skandaal kogub hoogu

29 aprill 2009

maryannglendon2Endine Ameerika Ühendriikide suursaadik Püha Tooli juures, Mary Ann Glendon, teatas katoliiklikule Notre Dame’i ülikoolile, et loobub nende Laetare medalist, mis pidanuks talle üle antama 17. mail ülikooli lõpuaktusel.

Praegune Paavstliku Sotsiaalteaduste Akadeemia president ja Harvardi ülikooli professor Glendon kinnitas Vatikani uudisteagentuuri Zenit teatel, et oli mullu sügisel selle tunnustuse saamise teatest väga liigutatud. Mitu kuud hiljem kuulis aga, üleandmistseremoonia kõnet on kutsutud pidama president Barack Obama, kellele antakse sama ülikooli audoktori kraad.

“Pikaajalise USA katoliku piiskoppide konverentsi nõunikuna ei saanud ma midagi parata, et olin pettunud, kuuldes, et Notre Dame kavatseb presidendile ka aukraadi anda,” tunnistas Glendon.

Glendoni (just nagu ka paljude USA piiskoppide, k.a. Notre Dame’i ülikooli piirkonna piiskopi) hinnangul pole see vastavuses USA Katoliku Piiskoppide Konverentsi 2004. aasta dokumendiga “Katoliiklased poliitilises elus”, mille kohaselt ei tohiks katoliiklikud institutsioonid autasudega tunnustada inimesi, kes ei austa kiriku fundamentaalseid moraaliprintsiipe, sest see jätaks mulje, nagu toetataks nende inimeste tegusid. Obama on aga olnud radikaalne abordiõiguse eestkõneleja (vt detailsemat teavet siit).

(more…)

Loeng bioeetikast

26 märts 2009

Katoliku.ee lehel antakse teada, et laupäeval, 28. märtsil kell 19.00 toimub Peeter-Pauli kiriku keldris bioeetika teemaline loeng Usukongregatsiooni Instruktsiooni Dignitas Personae kohta. See dokument kinnitab inimembrüo väärikust ja julgustab eetilist teadustööd biomeditsiini vallas ning käsitleb muu hulgas küsimusi, mis puutuvad kunstlikku viljastamisse, kloonimisse jms.

Loeng on inglise keeles ning lektoriks on meditsiinilise ja teoloogilise hariduse saanud isa Alfonso Di Giovanni.

“Kui valgus, mis teie sees on, on pimedus, kui suur on siis pimedus?”

23 detsember 2008

Kümnendal detsembril kommenteeris Urmas Petti Eesti Kirikus piiskop Philippe Jourdani artiklit Postimehes “Kas loode on inimene?”, milles piiskop käsitles inimelu alguse küsimusele teadusliku vs. usulise vastuse andmise võimalikkust. Piiskop Jourdan põhjendas oma artiklis, miks ta ei nõustu seisukohaga, nagu tuleneks loote käsitamine inimesena spetsiifiliselt kristlikust maailmavaatest. Kokkuvõtlikult öeldes seisnes tema põhjendus selles, et loote pidamine inimeseks ei tulene mitte ilmutusest, vaid meie teadmistest maailma kohta, ning on seetõttu mitte usu vaid fakti-küsimus, mida saab uurida ja millele vastata loodusteaduslike meetoditega.

(more…)

Elu väärtustamine vaadatuna Katoliku Kiriku seisukohast

18 mai 2008

Ettekanne peeti lühendatud vormis 27. veebruaril 2003 Eesti Kirikute Nõukogu mooraalinihete uurimise ja eluväärtuste töögrupi ühiskoosolekul.

1. Taotlus

Oma ettekandes püüan esitada katoliku kiriku seisukohad elu väärtustamist puudutavates küsimustes, lootes, et see aitab kaasa eluväärtuste töörühmas ja EKN-s ühiste seisukohtade kujundamisele nendes küsimustes, mis võimaldaks kirikul kinnitada oma selget ja ühemõttelist positsiooni elu puudutavates küsimustes ühiskonnas ning astuda samme olukorra parandamiseks.

(more…)

Surmakultuur ja selle arhitektid

20 jaanuar 2008

acd.gif

Dr Benjamin D. Wiker — raamatu “Surmakultuuri arhitektid” autor, seitsme lapse isa ja Dicovery Institute‘i vanemteadur — esines 2006. aasta septembris festivalil TriaLogos ja selgitas oma ettekannetes elukultuuri ja surmakultuuri olemust. Terve Mõistuse Sündikaat tegi dr Wikeriga intervjuu.

 

Te räägite “surmakultuurist” ja “elukultuurist”, kas te võiksite selgitada, mida need mõisted tähendavad ja mis on ühe või teise kultuuri põhitunnused?

Sellele juhtis hiljuti tähelepanu paavst Johannes Paulus II oma entsüklikas, kus ta neid termineid kasutas, aga nad on välja kasvanud Vanast Testamendist, kus Joosua, kes on minemas pühale maale, ütleb juutidele “kumba te teenite? Kas te teenite elu või teenite surma”, ehk kas teenite Jumalat või kaananlasi, kes olid paganad kõige hullemas tähenduses, ropud vägivaldsed inimesed. Lähemal tänapäevale on sellest juttu esimese sajandi dokumendis nimega Didache, tegu on katekismusega, mis mõeldud paganakultuurist tulnud pöördunutele. See pole mõeldud juutidele. Seal öeldakse: vali juba täna kas elu tee või surma tee. Väga selge valik, pole olemas mingeid halle toone valge ja musta vahel. Seal kasutatakse sõna tee — ehk vali, mis teed sa käid. Ja seal on väga selgelt välja toodud, mida tähendab surma teed käimine just selle kaudu, mis on keelatud. Kui vaadata seda nimekirja, siis seal on kirjas: ära mõrva, ära ole pedofiil — mis tähendab homoseksuaalsust –, ära varasta. Aga seal öeldakse ka, et ära tee aborti oma lastele või tapa oma vastsündinuid. Huvitav on märkida, et seal öeldakse ka: ära käi läbi inimestega, kes segavad mürke. Mida see sel aja perioodil tähendab, on rasestumisvastased vahendid.

(more…)

Tagasihoidlik ettepanek

9 detsember 2007

niqab.jpgHijab’i kandmine ei kaitse tingimata moslemi naisi ega garanteeri neile väärikust.

Noore moslemi naisena hijab’i kandes pidasin seda päris lahedaks. Tundsin end kaitstuna, kombeka ja naiselikuna. Enam ma nii ei tunne, sest olen saanud kristlaseks ning näinud suurema selgusega moslemite naistesse suhtumise varjukülgi. Seepärast olengi üllatunud teada saades, et hulk Lääne naisi pöörduvad islami usku ja võtavad omaks mitte üksnes hijab’i, mis katab pea ja õlad, vaid ka burqa, mis katab kogu keha, välja arvatud käed ja näo, ja isegi niqab’i, mis jätab katmata vaid käed. “Olen leidnud, et selle kandmine annab jõudu. Ma armastan seda. See on avaldus: Olen moslem ja sellised on mu uskumused,” ütleb üks islamiusku pöördunud austraallanna.

(more…)

Häda neile, kes hüüavad kurja heaks

1 november 2007

prochoice-baby.jpgEma Teresa, kes pühendas oma elu vaestest vaeseimate teenimisele, on mitmeid kordi öelnud, et suurim vaesus ei asu mitte Calcutta tänavail, vaid Ameerika Ühendriikides ja Lääne-Euroopas. Ta lausus sageli: “Milline kohutav vaesus, mis ütleb: Ma ei saa toita veel üht last. Ma ei saa riietada veel üht last. Ma ei saa anda peavarju veel ühele lapsele. Ma ei saa hoolitseda veel ühe lapse eest. Ma ei saa armastada veel üht last.” Selline tohutu vaesus on haaranud meie rahvust viimase 35 aasta jooksul ― vaesus, mis kesk ennenägematut heaolu õitsengut ja rikkust seab ranged piirid meie võimele armastada.

Üht teemadest, mida käsitles Johannes Paulus II oma entsüklikas Evangelium Vitae (Elu evangeelium), võiks kirjeldada kui kriisi tõe vallas. Johannes Paulus II uskus, et kõigil on mõistuse valguse läbi juurdepääs objektiivsele tõele. Seeläbi vastandus ta paljudele lääne ühiskonnas, kes seavad tõe kui sellise olemasolu kahtluse alla. Paljudele meie kultuuriruumis on kujunenud ainsateks absoluutideks sallivus ja mitmekesisus. Loomulikult leidub neis väärtustes palju head. Sallivus on tähtis ja vajalik voorus demokraatliku ühiskonna jaoks. Ühtlasi on see kooskõlas kristliku õpetusega.

(more…)

Paavst palub palvetada elu austamise eest

31 oktoober 2007

benedict.jpgTäna hommikul tegi paavst Benedictus XVI teatavaks oma „üldise palveintensiooni” novembrikuuks. Intensioon on järgmine: „Et meditsiiniuuringutele pühendunud ja seadusandluses tegevatel inimestel võiks alati olla sügav lugupidamine inimelu vastu, selle algusest kuni loomuliku lõpuni.”

Oma kahe ja poole aastase teenistuse käigus paavstina on Benedictus XVI järjepidevalt näidanud üles erilist mure elukultuuri pärast, rõhutades vajadust palvetada kaitse eest elu pühadusele ja perekonnale.

(more…)

Benedictus XVI: Loomuõigus on demokraatliku ühiskonna alus

7 oktoober 2007

popesmile1lg.jpg… ja selle eiramine tähendab tsivilisatsiooni kriisi

Paavst Benedictus XVI sõnul peab demokraatia vundamendiks olema loomuõigus, et võimul olijaile ei jääks võimalust määratleda, mis on hea ja mis kuri.

Püha isa rääkis sel teemal tema audientsile tulnud Rahvusvahelise Teoloogiakomisjoni liikmetega, arutledes selle üle, mida ta näeb vasturohuna maailmas üha laiemalt levivale „eetilisele relativismile”.

Paavst ütles, et loomuõigus on „Looja poolt inimese südamesse kirjutatud norm”, mis võimaldab teha vahet heal ja kurjal. Samal ajal nentis ta, et osaliselt kultuuriliste ja ideoloogiliste faktorite tõttu on tänane sekulaarne kodanikeühiskond meeltesegaduse situatsioonis. „Algne tõendus selle kohta, mis on inimolendite ja nende eetilise käitumise aluseks, on ühiskonnas kaotsi läinud, ning loomuliku moraalikorra doktriin põrkub teiste ja risti vastu käivate kontseptsioonidega.”

„Kõigel sellel on ühiskondlikule korrale tohutusuur tähendus. Positivistlik nägemus õigusest paistab domineerivat paljusid õpetlasi.” Ta selgitas, et nende õpetlaste seisukohtade kohaselt saab „inimkonnast , või ühiskonnast, või faktiliselt kodanike enamusest ühiskondliku seadusandluse ülim allikas.”

(more…)