Leedu julge keeld homopropagandale

Leedus võeti vastu seadus, millega kaitstakse alaealisi neile kahjuliku teabe eest.

Leedu parlament leidis sel kuul piisavalt energiat mitte ainult eelarvekärbeteks, vaid ka tugeva seisukoha võtmiseks pereväärtuste küsimuses, vaidlustades sedasi Euroopa Liidus valitseva status quo ja põhjustades rahvusvahelises kogukonnas lärmakaid reaktsioone. Selle Balti riigi 141-liikmeline seadusandjate kogu võttis 14. juulil häältega 89-6 vastu alaealiste kaitse seaduse, mis piirab noortele kahjuliku informatsiooni propageerimist. Graafilise vägivalla, lõhkeainete kombineerimise juhendite, narkootikumide positiivses valguses näitamise ja pornograafia kõrval piiratakse sellise teabe levitamist, mis propageerib homoseksuaalseid, biseksuaalseid ja polügaamseid suhteid.

Süüdistused „homofoobias“ ja „inimõiguste“ rikkumises olid kiired laekuma. Amnesty International ruttas kohut mõistma, öeldes et kõnealune seadus „on osa Leedus kasvavast lesbide, geide, biseksuaalide ja soovahetuse läbinud inimeste vastu suunatud hirmutamise ja diskrimineerimise kliimast“ ning et see „võtab ära sõnavabaduse ja jätab õpilased ligipääsuta toetusele, mida neil võib vaja minna.“ Rootsi, mille käes on hetkel EL-i eesistuja roteeruv koht, sekkus samuti asjasse. Nimelt tõstatas Rootsi saadik antud küsimuse Leedu uue presidendi esimesel kohtumisel diplomaatilise kogukonnaga, taunides asjaolu, et seadus võrdsustab homoseksuaalsuse ühiskondlike hädadega nagu vägivald ja narkootikumid.

Tolerantsus ei tähenda kõikesallivust

Mõne nädala eest osalesin riikliku väärtuskasvatuse teemalisel konverentsil. Olles kahe päeva jooksul kuulanud terve rea iseenesest huvitavaid ettekandeid, lahkusin konverentsilt ilma selge arusaamiseta, mida väärtustest rääkides silmas peeti. Ülekaalukalt kõige enam mainitud väärtuseks oli seejuures tolerantsus.

Nimetatud küsimusi meeles mõlgutades ning arutledes selle üle, kui keeruline on põhimõisteid määratlemata dialoogi pidada, lugesin päev pärast konverentsi lõppu lehest, et sotsiaalminister Maret Maripuu ütles dr Mardna elevust tekitanud homoteemalist mõtteväljendust taunides, et „Eesti on tolerantne riik, kus me peame võtma inimesi sellistena, nagu nad on” ning lisas, et peame „vaatama mitte seda, mis meid üksteisest eristab, vaid seda, mis meid ühendab.”