Psühholoogia ja homoseksuaalsus: Poolearulised hullumaja juhtimas?

Matthew Cullinan Hoffman

Mees läheb oma probleemiga psühholoogi juurde. „Doktor,“ ütleb ta, „ma kannatan kohutavalt. Ma tunnen end naisena, kes on lõksus mehe kehas. Ma tahan saada naiseks.“

Psühholoog vastab: „Pole probleemi. Me võime seda mõtet paar aastat arutada ja kui sa oled ikka kindel, et tahad saada naiseks, võime kirurgil lasta eemaldada su peenise, anda sulle rindu suurendavaid hormoone ja teha su keha juures teisigi muudatusi. Probleem lahendatud.“

Esimene patsient lahkub rahuldatuna. Talle järgneb teine. „Doktor,“ ütleb ta, „ma kannatan kohutavalt. Ma olen mees, aga tunnen füüsilist tõmmet teiste meeste suhtes. Ma tahan oma seksuaalseid eelistusi muuta. Ma tahan saada heteroseksuaalseks.“ Psühholoog vastab: „Oh ei, kindlasti mitte! See oleks ebaeetiline. Seksuaalne orientatsioon on muudetamatu iseloomujoon!“

Selle väikese loo iroonia seisneb selles, et kuigi see kõlab naljana, on see tegelikult praeguse psühholoogia ja psühhiaatria täpne kirjeldus. Homoseksuaalsuse paranduslikku teraapiat kõrvale heites ja hukka mõistes on enamik Põhja-Ameerika psühhiaatreid ja psühholooge tervitanud „soovahetuse“ ideed, protseduuri, mis ei tee midagi muud, kui moonutab patsiendi keha tema segaduses meele rahustamiseks.

Armastusest ei piisa

Trayce L. Hansen, Ph.D.

Emad ja isad ei ole ümbervahetatavad. Lapsed vajavad mõlema armastust.

Samasooliste “abielude” toetajad usuvad, et kõik mida lapsed tegelikult vajavad, on armastus. Sellele eeldusele toetudes järeldavad nad, et armastavate samasooliste “vanemate” kasvatus on sama hea, kui armastavate erisooliste vanemate kasvatus. Kahjuks on see algeline oletus – ning kõik, mis sellest johtub – vale. Sest pelgalt armastusest ei piisa!

Kui ka kõik muu on võrdne, läheb lastel elus paremini, kui neid on kasvatanud ema ja isa. Sellises keskkonnas on suurim tõenäosus, et lapsed on avatud nendele emotsionaalsetele ja psühholoogilistele kogemustele, mida neil on edenemiseks tarvis.

Mehed ja naised toovad lastekasvatamisse mitmekesisust; ainulaadset panust, mis kumbki lastele annab, ei ole teisel võmalik asendada. Emasid ja isasid ei saa ümbervahetada. Kaks naist võvad mõlmad olla head emad, kuid kumbki ei saa olla hea isa.

Siin on viis põhjust, miks on laste parimates huvides olla kasvatatud nii ema kui isa poolt.

Saksa koolitulistaja mängis tapatöö eel vägivaldset videomängu

Postimees.ee vahendab, et laupäeval avaldatud raporti kohaselt mängis möödunud nädalal Saksa väikelinnas 15 inimest tapnud teismeline vahetult enne tapatööd vägivaldset videomängu.

Uurijate sõnul mängis 17-aastane Tim Kretschmer tapatöö eelõhtul kaks tundi tulistamismängu «Far Cry 2», kus Aafrika džunglites ja kolkakülades seiklev mängija peab tapma relvadiilereid, vahendas AFP Der Spiegelis ilmunud uudist.

Saksamaad vapustanud koolitulistamine oli Baden-Württembergi liidumaa 27 000 elanikuga Winnendeni väikelinna Albertville’i reaalkoolis kolmapäeval. Amokki jooksnud teismeline nooruk tappis koolis ja mujal kokku 15 inimest.

Vaata lisaks:

• Tähelepanu lapsevanemad: vägivaldsete filmide vaatamine vähendab kontrolli käitumise üle
• Vägivaldseid arvutimänge mängivatel lastel võib esineda muutusi käitumises

Arvutimäng treenib mudilasi tapma

Jätkuks hiljuti EKI häälekandjas käsitlemist leidnud tapmist meelelahutuseks pööravatele arvutimängudele võib tänasest Õhtulehest lugeda uuest sarnasest “ettevõtlusvabaduse” väljendusest. Nimelt võib juba sadadelt netilehekülgedelt leida kultusliku tulistamismängu “Kindergarten Killer” ehk “Lasteaia tapja”. Õõvastav mäng laseb kärbikust tulistades mudilasi tappa.

“Tulista lapsi kiiresti, enne kui nad tulistavad sind,” on kirjas vägivaldsust propageeriva mängu juhendis. Süžee on äärmiselt lihte – võtad endale koristaja kuju ja haavlipüssi ning hakkad tuld andma sind püstolitega sihtivate väikelaste pihta. Arvutiekraanil purskub veri, purunevad pead ja lendavad kehaosad. Maha saab lasta ka lasteaia juhataja.

Loe edasi siit.

Vägivaldseid arvutimänge mängivatel lastel võib esineda muutusi käitumises

Videomängutööstus on multimiljardidollariline ülemaailmne äri, mis on paljude oma toodete sihtgrupiks valinud teismelised mängijad. Uuringutulemused on varem mõista andnud, et lastel, kes mängivad vägivaldseid arvutimänge, võib esineda tõsiseid muutuseid käitumises.

 

Nüüd väidavad teadlased Indianapolises Indianas, et kokkupuude vägivaldsete videomängudega mõjutab vereringlust ajuosades, mis kontrollivad emotsioone – kusjuures see mõju vältab isegi mängimise lõpetamise järgselt.

Uuring: arvutimängud võivad kahjustada aju

Taiwani psühhiaatri Chou Yuan-hua läbi viidud uurimus näitas, et liigne arvutimängude, eelkõige vägivaldsemat laadi mängude mängimine võib kahjustada õppimise ja emotsionaalse kontrolliga seotud ajufunktsioone.

Uurimuses osales kolmkümmend 25-aastast inimest, kellel enne ja pärast pooletunnist arvutimängude mängimist uuriti aju verevarustust. Uurimus näitas, et mängimine vähendas verevoolu ajus, eriti tugevat mõju omasid vägivaldsed mängud, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator.

Kas pooletunnine mängimine on siis tõesti juba liiga palju? Kas uurimuse autorid tahavad tõesti väita, et juba pooletunnine lõõgastus võib kaasa tuua ajukahjustuse?

Vastavalt Chou artiklile nii ongi. Eelkõige on Chou sõnul oht kahjustada otsimikusagarat, mis on seotud mõtlemise, rääkimise, otsustamise ning tunnete kontrollimisega, samuti ka käitumisega seotud ajukurde.

Mis juhtub, kui verevool nendesse aju osadesse väheneb? Chou viitab kliinilistele uuringutele, mille kohaselt depressiooni ja skisofreenia all kannatavatel inimestel on täheldatult märgatavalt väiksemat verevoolu antud ajupiirkondades.

Allikas: Tarbija24

Tähelepanu lapsevanemad: vägivaldsete filmide vaatamine vähendab kontrolli käitumise üle

Vägivaldsete filmide vaatamisega muutuvad agressiivset käitumist kontrollivad aju piirkonnad vähem aktiivsemaks, selgus Columbia ülikooli teadlaste läbiviidud uuringust.

Katsetest selgus, et pärast mitmete tuntud filmidest pärit vägivallastseenide vaatamist muutus ebasobivaid ja põhjuseta rünnakuid tagasihoidev ajupiirkond vähem aktiivsemaks, vahendas physorg.com.

Nende muutuste tõttu võib juhtuda, et inimesed ei suuda oma agressiivset käitumist kontrollida. Seda kinnitasid ka isiksustestide tulemused – uuringus osalenutel, kes käitusid keskmisest agressiivsemalt, oli antud ajupiirkonna tegevus vähem aktiivne.

Lisaks leidsid Columbia teadlased, et vägivallastseenide korduva vaatamise tagajärjel muutus aktiivsemaks tegevuste planeerimisega seotud ajupiirkond.

Kui uuringus osalenud vaatasid mitte vägivaldseid, kuid sama kaasakiskuvaid õudust või liikumist kujutavaid stseene, siis ajus sarnaseid muutusi ei toimunud.

Allikad: Tarbija 24 ja physorg.com.

Taasavastatud voorused

Peale aastakümneid kestnud varjutust leitakse kaasaegses psühholoogias taas, et õnn tuleneb vooruslikult elamisest.

Kaks tänapäeva psühholoogia tuntuimat kuju keskenduvad oma töös vooruste kujundamisele. Nende töö kinnitab aristotellikku nägemust iseloomust ― nägemust voorustest kui headest harjumustest, mis viivad inimisiku täiustumiseni. Voorustepõhine mudel oli peaaegu 2500 aastat Lääne kultuuriruumis kasvatuse alusmüüriks … kuni laste kasvatamisel mõnekümne aasta eest rada kaotati.